Raieõiguse kontrolliks seadusandlikku filtrit polegi?

Seda, kuidas Rootsis elava ja Hiiumaalt pärit 94aastase naise põlismetsa raieõigus liikus näiteks Mustvees elava vene nimega 24aastase mehe kätte, ei kontrollinud keegi. Asjaosalised väidavad, et see on väga keeruline kui mitte võimatu.
Politsei andmetel jõuti metsa raiumiseni kolmanda müügitehinguga ning tehingud toimusid ajavahemikus juulist oktoobrini.
Mis juhtus juulis ja augustis, selle kohta ajalehel info puudub, sest kriminaal­menetlus käib ja asjaosalised teavet ei jaga, 5. septembril aga tellis OÜ ForestTrade metsamajanduskava kahele Hiiumaal asuvale kinnistule. OÜ Metsakorralduse Büroo juhataja Lembit Maamets ütles Hiiu Lehele, et tellimuse sai nende ettevõttes töötav metsataksaator Markku Juronen. Otse Juronenile laekus tellimuskiri: “Suhtlesime ennist telefonis seoses kava tellimisega. Edastan teile vajalikud andmed 36801:001:0210 ja 39201:002:0101. Tööd tellib foresttrade oü reg:14616006.”
Tellimuskirjas toodud esimene katastrinumber tähistab 7 hektari suurust Leigri-Peebo kinnistut Nõmmerga külas, mida raiuda ei jõutud. Teine aga 39 hektari suurust Peebo kinnistut Luidja külas, kus raiuti tohutul hulgal põlismetsa, mida kinnistu Rootsis elav omanik, 94aastane Amanda Mast müüa ei kavatsenudki.
Tellija, Mustvee linna registreeritud ettevõtte OÜ ForestTrade omanikuks on avalikel andmetel 24aastane Anatoli Kaptejev, kirja saatjaks oli märgitud Peeter K.
Kas metsamajanduskava koostanud Juronen kontrollis enne töö alustamist, kellele kinnistu kuulub? Kas ta tundis huvi, kuidas liikus Rootsis elava 94aastase naise Hiiumaal asuva metsa raieõigus Mustvees elava 24aastase noormehe kätte? Kõik see olnuks kontrollitav – Peedo kinnistu omaniku andmed on kirjas kinnistusraamatus ja OÜ ForestTrade omaniku andmed avalikes registrites.
Juronen ütles Hiiu Lehele, et on seoses selle kava koostamisega andnud oma ütlused politsei- ja piirivalve­ameti uurijale Rein Pärna­salule: “Johtuvalt sellele ei saa rohkem midagi kommenteerida.”
Filtrit ei olegi?
OÜ Metsakorralduse Büroo juhataja Lembit Maamets aga ütles Hiiu Lehele, et kontrollida polegi võimalik. “Kahjuks on selline praktika, kus näiteks raieõiguse ostja tellib ka kava, muutunud tavapäraseks praktikaks ning ka andmete registrisse kandmisel ei ole siin seadusandlikku filtrit, mis välistaks sellised kriminaalsed juhtumid,” nentis Maamets.
Metsaportaalist selgub, et viie päevaga ehk 10. septembriks oli Juronenil inventeerimine tehtud. Kuu hiljem, 16. oktoobril kandis keskkonnaamet selle registrisse.
Kuna käimas on uurimine, ei jaga asjaosalised praegu infot. Keskkonnaameti metsa­osakonna metsanduse spetsialist Liivi Mõniste ei vastanud küsimusele, kas ta metsateatise sisseandmisel kontrollis, kes on metsamaa omanik ja kas teatise sisseandjal on raieõigus. Kohe peale metsavarguse avastamist ütles ta eravestluses, et keskkonnaametil ei olegi kohustust seda kontrollida.
Ometi on määruses, millega keskkonnaminister kehtestab metsateatisele esitatavad nõuded, kirjas keskkonnaameti kohustus “kontrollida 15 tööpäeva jooksul metsateatise nõuete­kohasust ja kavandatud raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele”. Sama määrusega on kehtestatud ka nõuded, millised andmed metsateatisel olema peavad .
Metsaportaalis on näha, et metsa raiunud Metsa­harvenduse OÜ esitas keskkonnaametile metsateatise 23. oktoobril ja vaid päev hiljem, 24. oktoobril keskkonnaameti töötaja kinnitas selle.
Ka Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp ütles, et raieõiguse ostu-müügi akti õigsust on metsamajanduskava koostajal või metsateatise vastu­võtjal keeruline kontrollida.
Kahtlustust pole esitatud
Kärdla politseijuht rääkis, et raieõiguse ostu-müügiakti allkirja ekspertiisi tulemused ei ole veel selgunud, ka ei ole veel kellelegi kahtlustust esitatud.
Küsimusele, kas raie­õiguse edasimüümine teeb metsa lõppraiujast heauskse ostja, vastas Raudsepp, et tsiviilõiguslikud suhted selles menetluses on praegu selgitamisel.
Asjaõigusseaduse para­grahv 95 ütleb siiski, et heauskset omandamist ei toimu juhul, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
Keskkonnaamet peatas veel raiumata metsa kohta esitatud metsateatise ja politsei arestis raiutud puidu. “Puit laos on arestitud ja omanikule üle antud, samuti on omanikul õigus metsa­materjal ära viia ja realiseerida metsa alt,” kinnitas Raudsepp.
Hiiu Lehe andmetel on langilt minema veetud puitu ka Heltermaa sadama laoplatsil ja seda seost uuritakse.
Väidetavalt tegi Metsa­harvenduse OÜ esindaja juba samal päeval, kui Amanda Mast koos pojaga politseisse avaldust tegemas käis, pakkumise kogu raiutud puit omanikult ära osta ja hiljem on lubanud omanikult puidu ülestöötamise kulu sisse nõuda.
Politsei andmetel raius raieõiguse viimasena ostnud ettevõte esialgsel hinnangul ligi 3400 tihumeetrit metsa ja tekitas omanikule üle 100 000 euro suuruse kahju.
Juhtumi uurimiseks alustati kriminaalmenetlust karistus­seadustiku para­grahvi alusel, mis käsitleb dokumendi, pitsati ja dokumendiplangi võltsimist.

Kes üldse kontrollib raieõigust?
Raieõiguse ostu ja müüki reguleerib metsaseadus ning see ütleb, et materjali või raieõiguse üleandja peab tõendama ja vastuvõtja kontrollima raieõiguse olemasolu/metsamaterjali valdamise seaduslikkust.
Raie vastavust õigusaktidele kontrollib keskkonnaamet metsateatist menetledes. Seega on süsteem, mis tagab mõlema poole õiguste kaitse ning mis samal ajal ei ole liiga koormav ühelegi osapoolele, sh ka riigile.
Probleemiks on pettuse teel saadud raieõigus, mida ei suudeta tuvastada raie­õiguse müügil ega ka metsa­teatise menetlemisel. Võltsitud dokumendi kasutamine on seaduserikkumine ja sellise rikkumise tuvastamine metsateatise menetlemisel on üsna komplitseeritud.
Peaaegu võimatu on luua õiguskorda, mis välistaks mistahes pettuse, eriti kui tegemist on eraisikute vaheliste kokkulepetega. Kui raieõiguse müük muuta liiga keeruliseks, võib see tuua kaasa olukorra, kus omanikud müüvad raieõiguse asemel maha kinnistu.

Vastuse koostasid keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja õigusosakond, vahendas ministeeriumi avalike suhete peaspetsialist
Marju Kaasik