Harda Roosna | Hiiu Leht Juba varem on Kärdla linn korda teinud Aia tänava avaliku veevõtukoha, mis on väga populaarne. Nimelt sobib Kärdla arteesiavesi imehästi kohvi- ja teekeetmiseks ning veekeetjaid ei ähvarda katlakivi, mis mujal Hiiumaal on tavaline mure.
Pika ja Aia tänava ristumiskoha juurde on rajatud lausa parkla, et veevõtjad liiklusele ette ei jääks. Aia tänava veevõtukohas pääseb vett võtma kõrgema nõuga, Tiigi tänava lõpus madalama anumaga.
Kärdla arteesiakaevud asuvad linna loode- ja lääneosas, eriti Tiigi, Aia ja Vabaduse tänavatel. Survevett kasutavad ka mitmetes aedades sisse seatud purskkaevud. Seda, milline kaev on eramaal ja milline avalikus kasutuses, saab turist vaadata linnaruumi paigaldatud Kärdla kaartidelt.
Arteesiavett põhjustab Kärdla meteoriidikraater, mille 455 miljonit aastat tagasi Ülem-Ordoviitsiumis toimunud plahvatuses paindunud vildakad paekihid survestavad põhjavett nii, et kristallpuhas vesi purskub pinnasesse puuritud torust katkematu joana.
Isevoolavad puurkaevud rajati juba Kärdla kalevivabriku algaegadel. Maasügavustest võetud raviva toimega vett villis kolhoos Hiiu Kalur Kärdla vee nime all pudeleisse 1985–1991, teistel andmetel kuni aastani 1993.
Aastal 1962 võeti Kärdla kaevud looduskaitse alla. Kaevude surve hoidmiseks ei lubatud kuivendada metsaseid ja soiseid piirkondi Kärdla lähedal ega suurendada kaevude arvu, 2004 kaitse tühistati.
Osmussaare maavärina ajal 25. oktoobril 1976 aga jäid Kärdla arteesiakaevud paari-kümneks minutiks kuivaks.
ANU PALLAS
