POLITSEI: Üks jõuab palju paha teha

Kuna saar on väike, nagu ka siin toime pandud kuritegude arv, võibki üks kurikael Hiiumaa kuritegevuse statistika numbrid lakke lüüa, selgub Kärdla politseijaoskonna mulluste numbrite võrdlusest.
Kui näiteks 2018. aastal sai Hiiumaalt kirja 71 ja 2019. aastal 88 kuritegu, siis mullu kuritegude arv kasvas lausa plahvatuslikult. 2020. aastal registreeriti Hiiumaal 138 kuritegu ja seda oli 59(!) protsenti enam kui aasta varem. Ja seda ometi aastal, mil saar paar kuud peaaegu lukus oli ja muud näitajad, sh vägivallakuritegude arv tugevas langustrendis.
Ilmselt tekib kuritegude arvu kasvu vaadates paljudel küsimus, mis meie muidu nii turvalise saarega siis lahti on?
Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp ütles, et tegelikult on kuri­tegevuse nii-öelda trend ja eelmise aasta numbrilised näitajad suhteliselt sarnased varasemate aastatega. Muutus aga on tingitud sellest, et kui politsei menetleb ühte kriminaalasja, siis võib selle sees olla toime pandud mitu kuritegu. “Eelmisel aastal menetlesime ühte kriminaalasja, milles 58 erinevat kuriteoepisoodi. Sellest ühest kriminaalasjast siis ka selline mammutkasv ja see viskab registreeritud kuritegude arvu nii kõrgeks,” selgitas ta.
Mullusest 138 kuriteost 120 on juba tõendatud ning prokuratuuri on politsei jõudnud materjalid ära saata 109 kuriteo kohta.
Vägivalda vähem
“Politseis registreeritud vägi­vallakuritegude arv mullu vähenes ja sel on mitu põhjust,” ütles politseijuht. “Mõne numbri võrra on vähem lähi­suhtevägivalla kuritegusid, aga see on jälle statistiliselt seotud eelmise aastaga. Kui 2019 menetlesime Malle Kobini juhtumit, kus oli sees mitu kuriteo­episoodi, siis 2020 meil sellist kriminaalasja ei olnud ja see selgitab selle numbrilist langust.”
Hea on see, et vägivallakuriteod avalikus ruumis ehk avaliku korra rasked rikkumised Hiiumaal mullu vähenesid. “See on seletatav just kriisiaastaga kui kontakte inimeste vahel oli vähem ja meelelahutusasutused polnud nii pikalt lahti – nii oli vähem riskikohti, kus tekiksid rüselused või kaklused ja avaliku korra raskeid rikkumisi oli ka vähem.”
Raske võrrelda
“Kuna eelmine aasta oli politsei jaoks suuresti kriisi­lahendamise aasta, on mulluseid numbreid varasemate aastatega natuke raske võrrelda,” nentis Raudsepp. “Numbrilisi näitajaid mõjutab väga palju ka see, millise valdkonna ja mil määral politsei tööd prioriseerida ja tegevuse mahtu suunata – sellel on tegelikult väga suur kaal.”
Ta tõi näitena, et kui vaadata viimast viit aastat, siis eelmised neli aastat enne 2020. aastat on olnud joobes juhtide arv tõusutrendis, eelmisel aastal aga oli see väiksem. “Kui palju selles numbris on tegelikkust ja joobes juhte oligi liikluses vähem ja kui palju selles on koroonakriisi mõju, on raske hinnata,” tõdes ta.
Pidi ju politsei viiruseriski tõttu oma tegevust muutma ega saanud puhumisreide nii suuremahuliselt läbi viia kui varasematel aastatel. “Märtsis-aprillis vähendasime puhumisreidide mahtu, kuna me ise ei teadnud, kuidas viirus täpselt levib ning tahtsime kaitsta nii enda töötajaid kui neid, kes reidil puhuma peavad. Tegime siis muudatusi oma puhumis­reidide taktikas ja mahtudes ning sel kindlasti on oma mõju statistikale.”
Veel võis joobnudpäi roolist tabatud juhtide arvu mõjutada see, et suurüritusi eelmisel suvel saarel ei toimunud. “Varasematel aastatel on suvised riskikohad olnud just need, kui hakatakse saarelt või ürituselt lahkuma ja mõni inimene on otsustanud, et joobes rooli istuda on okei,” selgitas Raudsepp, et just sealt on tulnud numbriline kasv, mida eelmisel aastal ei olnud. Nii tulebki aastat 2020 vaadata natuke teise pilguga.”
2020 nagu 2012
Aasta 2020 oli väga hea aasta ka selles mõttes, et saarel toimus vaid neli inim­kannatanuga liiklusõnnetust ja õnnetustes sai kannatada neli inimest, igas õnnetuses üks. Joobes juhi süül juhtus üks õnnetus, kus üks inimene vigastada sai. Hukkunuga liiklusõnnetusi aga Hiiumaal eelmisel aastal ei olnud.
Raudsepp ütles, et võrdles viimase 20 aasta statistikat ja viimati oli nii vähe liiklus­õnnetusi aastal 2012, vahepealsetel aastatel on õnnetusi, sh ka hukkunutega õnnetusi, rohkem olnud.
Vähem mere­päästejuhtumeid
Hiiumaa merepäästepiirkonnas oli mullu 10 juhtumit ehk arv enam-vähem sama. Abi vajas 32 inimest, 27 neist päästeti ja 5 pääsesid ise ehk jõudsid end ise abistada enne kui politsei abi kohale jõudis. Hiiumaa päästepiirkonnas ühtegi uppunut ei olnud, aga alates 1. maist teenindab Kärdla politseijaoskond ka Lääne merepäästepiirkonda ja seal kolm inimest uppus.
Tavalisemad merepäästejuhtumid on need, kui paadimootor alt veab või siis sõidetakse madalikule. “Hiiumaa rannik on keeruline koht, kus navigeerida – mõned meremehed armastavad öelda, et kivid kasvavad siin merepõhja ootamatult,” naljatas Raudsepp.
Eelmisel aastal sai Kärdla politseijaoskond endale politseikaatri Kessu M10 ja valvama tuli hakata ka Lääne­maa mereala. Merepäästega tegelevate ametnike arv jäi samaks, mis enne. Kärdla politseijaoskonnas on 12 SAR-liiget, kel on merepääste­oskused, lisaks on korrakaitse poole pealt koolitatud veel kolm-neli ametnikku, kel oskused olemas. “Juhuks, kui peaks midagi ootamatut juhtuma, näiteks kui keegi peaks koroonasse nakatuma, saaksime teenuse siiski tagatud,” lisas politseijuht.

INTERVJUU

Mis tunne oli politseinikuna minna sadamasse ja hakata kõiki saarele tulijaid kontrollima nii, nagu seda tegi nõukogude­ajal vene piirivalve?
Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp: Eks see oligi väga harjumatu tegevus. Me pidime tegelikult ju antud korraldusele reageerima väga kiiresti – korralduse väljaandmisest ja esimese laeva kontrollini vahe oli ju kõigest 45 minutit, kui kevadel seda teha tuli. Eks see oli loomulikult raske – inimlikult sa ju mõistad, et inimesed liikuma tahaksid pääseda ja teisest küljest sellist korraldust järgima peab. Pean ütlema siin­juures, et inimesed olid väga mõistlikud – pidime kevadel selle kaheksa nädala jooksul Heltermaa sadamas vaid 22 korral tõkestama kellegi liikumise.
Kuidas tõkestamine välja nägi?
Paluti lihtsalt tagasi pöörduda isikutel, kel korralduse alusel õigust saarele liikuda ei olnud ja ka eriluba ei olnud taotlenud. Tal oli siis valida, kas hakkas eriluba taotlema või muutis sõiduaega. 22 korda oli päris vähe.
Valla arenguosakonna juhataja Monika Pihlak kiitis koostööd politseiga – tänu sellele ei jäänud kevadel elu saarel, sh suurehitused seisma. Kuidas sujus politsei koostöö valla ja teiste asutustega kevadise eriolukorra ajal?
Koostöö vallaga sujus väga hästi ja läbirääkimised olid pidevad, et saareline eluolu ei katkeks ja ei kannataks, aga ma pean kiitma kõiki
2020. aasta koostööpartnereid – päästeamet, keskkonna­inspektsioon, kaitseliit, meie oma abipolitseinikud, tervise­amet… See koostöö on tegelikult olnud unistuste koostöö, milline see peakski olema ametkondade vahel. Varem pole nii head koostööd näinudki ja ilma oma heade koostööpartneriteta ei kujutakski seda kevadist perioodi väga ette. Suured tänud kõigile, kes aitasid.
Kuidas käis suhtlus autojuhtidega, kes edasi-­tagasi üle sõitsid?
Meil oli selline süsteem, et ettevõtjad esitasid andmed, kes neil liiguvad ja et kontroll oleks kontaktivaba, siis autojuhid, kes olid roolis, kirjutasid oma isikukoodi suurelt sedeli peale ja panid selle aknale. Tekkis oma­moodi süsteem, kuidas liikumis­piirangute ajal liikuda ja see toimis.
Nii et midagi head ka selle halva asja juures?
Lõppenud aastal on ju head olnud küll – kevadine koroona­periood Hiiumaa jaoks möödus tegelikult ju väga hästi, kui vaadata haigestunute numbreid ja kui olukorda siin võrrelda kasvõi naabersaarega. Ka siseturismihooaeg oli väga hea ja üldises võtmes pole ju midagi hullu. Ja kui ma peaksin andma hinnangu hiidlaste maskikandmisele, mida praegu ka kontrollime, siis hiidlased on päris tublid. On väga üksikud juhtumid, kui peame kellelegi maski pakkuma ja üksikud, kes on täitsa maskivastased või ei nõustu seda kandma. Tegelikult hiidlastele meeldib ennast ja üksteist hoida – seda on see kriis küll näidanud.
Kas ka Hiiumaa politseinikel tuleb käia akende all helistamas ja lehvitamas?
Jaa, see on praegu meie igapäevane töö. Politseiameti abi korras terviseametile teostame kontrolli, kes on karantiinis seoses haigusega või lähikontaktsena. Ja tõesti helistame, kutsume aknale ja palume lehvitada, et me näeksime, kas ta on kodus. Loomulikult küsime siis ka, kas on mingit abi vaja, et kõik ikka toidu poest kätte saaksid ja keegi hädas ei oleks. Ja tööd jätkub, sest viimase kahe nädala jooksul on Hiiumaale lisandunud 46 koroonapositiivset ja lähikontaktseid on saja ringis. Neid on vaja kontrollida ja seda me iga päev teeme.
Miks alustate sel aastal gümnaasiumis politsei valikainega? Kas koolist pole noori politseinikke peale tulemas või kutsub neid peale lõpetamist pealinn?
Hiiumaalt politseikooli suundujaid on, kes lõpetanud, kes veel õppimas, aga jah, on piirkondi, mis äratavad noortes huvi ja väga paljud lõpetajad Hiiumaale tööle ei jõua. Nagu statistikast näha, siis on Hiiumaa politseinike keskmine vanus see, mis paneb meid tegutsema ja ärgitama noori ka seda eriala õppima. Alustame koostööd Hiiumaa gümnaasiumiga ja meil avanes selline võimalus, et kool nõustus meid pardale võtma ja valikainena märtsi algusest politseiõpe toimub. Tean, et praeguseks on sellele valikainekursusele registreerunud 25 noort, kes soovivad politseiõppe läbida. Oleme õppekava selles valikaines ehitanud üles võimalikult mitmekesisena, et noor näeks, millised erinevad valdkonnad politseitöös olemas on ja saaks soovi korral õppega süvitsi minna. Seda tehakse ka mujal Eestis, et politsei eriala populariseerida ja sisekaitseakadeemias on läbi aastate konkursid muutunud märksa suuremaks.