Igal aastal registreeritakse Eesti teedel ligikaudu 6000 liiklusõnnetust metsloomadega. Suur hulk neist ka Hiiumaal. Kui kolmapäeval käisime jahimeestega Heltermaa maanteele esimesi valgusreflektoreid paigaldamas, seisis maanteepervel kokku seitse autot ja hulk inimesi. Helkurite laialijagamisega läks arvatust kauem aega ja nägime ka selle ära, kuidas parvlaevalt saabunud autodekolonn meist mööda vuhises.
Olime lootusrikkad, et nii palju sõidukeid ja inimesi tee ääres – ju nad hoo maha võtavad – aga ei midagi. Täisvaardiga üksteise järel kimas pikk autoderivi Kärdla poole, jah, lubatud kiirusega küll, aga kui mõni loom või laps või inimene mingil põhjusel teele sattunuks…
Jah, maantee on küll pikk ja sirge, aga kulgeb metsadest läbi ning reageerimisruumi ja -aega õnnetuse vältimiseks jääb niisuguses tormavas rivis päris vähe.
Sellises parvlaevalt tulevas autoderongis on tihti ka tüüpe, kes liigselt riskides möödasõite harrastavad. Enamasti kohtab neid pärast Selveri parklas. Kas tasus riskimist, tahaks siis küsida. Liiklusõnnetuses vigastada saanud laps ja metskits nutavad üsna ühtemoodi, ütlevad vigastatud ja piinlevat looma näinud inimesed. Liiklusõnnetusest saadud trauma, hingehaavad ja vigastused võivad jääda terveks eluks. Seepärast, võta kiirus maha – Hiiumaal pole kusagile kiiret ja kõik vahemaad on väga lühikesed.
27. mai 2022
