Katkenud parvlaevaühendus Heltermaa-Rohuküla liinil tekitas Hiiumaa ettevõtetele suure kahju – kaubad jäid vedamata, tulu saamata, veokijuhtide töö- ja puhkeaja graafikud löödi segamini, kulud kasvasid – “Ebanormaalne olukord 21. sajandil,” hindas üks ettevõtja.
27. veebruaril katkes madala veetaseme tõttu parvlaevaühendus Heltermaa–Rohuküla liinil. Sarnane olukord oli ka 2016. aasta sügisel. Toona polnud hiidlastel stabiilset mandriühendust ligi kuu, seekord kümme päeva.
Rukki kanali ebapiisav sügavus oli ministeeriumile ja veeteede ametile teada mullu novembris. Sellegipoolest midagi ette ei võetud ja kanali süvendustöid on oodata alles sel suvel.
Nii peavad saare ettevõtjad pidevalt muretsema, kas vesi püsib ja kui mereveetase langeb, kas nad siis suudavad lepinguid täita ning tarneaegadest kinni pidada, aga muretsema ka sellepärast, kas toormaterjal jõuab kohale õigeks ajaks või tuleb tehas seisma jätta.
Veokijuhid päevi ootel
OÜ Hiiu Autotrans juhatuse liige Anu Pielberg rääkis Hiiu Lehele, et nende ettevõttele mõjub halvasti igasugune parvlaevade sõiduplaani muutus.
“Kogu meie töökorraldus oli segi paisatud ja me ei olnud suutelised tagama kokkulepitud tarneaegu,” rääkis Pielberg. Ta tõi näite, kuidas nende veok ootas kolmapäevast alates sadamas ülepääsu ja jõudis kaubaga mandrile alles reedel. “See on ebanormaalne olukord!”
“Drastiline olukord, kus laevaliiklus katkeb, mõjutab otseselt kaupade kohalejõudmist klientidele, toob kaasa kaupade riknemise, tehased jäävad tooraineta, kliendid vajalike toodeteta – nimekirja võiks jätkata pikalt,” selgitas Pielberg, kuidas juhtunu saare ettevõtteid mõjutas.
“Hiiumaale tuuakse kogu kaup sisse mööda veeteed – see on saareelanike jaoks maanteepikendus,” selgitas Pielberg. “Tundub aga, et riigil puudub plaan A ja vajadusel ka plaan B olukorras, kui midagi üleveoga juhtub, alles siis, kui probleem käes, hakatakse mõtlema, mis nüüd saab.”
Veoettevõtte Fonax AA juhatuse liige Aare Lukk ütles, et veokijuhtide normaalsest töö- ja puhkeajarežiimist ei saa niisuguses olukorras rääkidagi. Ka kulub tavapärase töö tegemiseks mitu korda rohkem aega: “Hiiumaalt Soome ja tagasi teeb üks auto tavaliselt kolm ringi ja teine auto kaks ringi, eelmisel nädalal aga said kaks autot kokku kolm ringi.” Seetõttu sai nende teenindatav ettevõte OÜ Liisbet Tukat uuesti tööd alustada alles märtsi teisel nädalal.
Teist korda hädas
Hiiumaa tarbijate ühistu juhataja Kaja Antons rääkis, et olukord parvlaevaliikluses mõjutas tugevalt ka nende ettevõtet: “Kogu töökorraldus nii tootmises kui kauplustes oli korralikult segamini löödud.” Ta selgitas, et parvlaevaühendusest sõltub kaupade saabumine kauplustesse, saabumisest aga läbimüük, klientide arv ja ka kaupluse efektiivsus.
Parvlaevaühenduse probleemid mõjutasid ka Hiiumaa tarbijate ühistu tootmist. “Ühe toote tootmisprotsess kestab konkreetse ajavahemiku, aga kui parvlaevad väljuvad ei tea millal, on keeruline seda protsessi muuta,” märkis Antons.
Eriti keeruline oli, et just samal ajal parvlaevaühenduse katkemisega lõppes Hiiumaa kaubamaja renoveerimine ja mandrilt tuli tuua terve kauplusetäis uut kaupa. “Meie koostööpartnerid on pidanud sadamast tagasi pöörduma, kaubad on läbinud teekonna Tallinn-Rohuküla-Tallinn-Virtsu-Triigi-Sõru-Kärdla ja niimoodi ekselnud mitmeid päevi,” rääkis Antons.
Sama keeruline oli ühistu jaoks 2016. aasta oktoober, kui käis leivamaja ehitus ja ehitusmaterjalide tarne mandrilt oli madala veeseisu tõttu kõvasti häiritud.
Reise liiga vähe
Seekord õnnestus hiidlastele operatiivselt tagada küll ühendus mandriga läbi Virtsu sadama, kuid Hiiu Lehega rääkinud ettevõtjate sõnul polnud reiside arv piisav.
“Vallas erakorralisel koosolekul pakkusime ettevõtjatega kiirete arvestuste tulemusel ajutise graafiku, kus mõlemast sadamast oleks saanud väljuda neli reisi päevas,” rääkis Aare Lukk. Seda soovitust ministeerium ja maanteeamet aga kuulda ei võtnud ja teisipäeval oli olukord, kus kell 18.30 väljumiselt Heltermaalt jäi maha viis rekat. “Neil on terve kolmapäevane tööpäev rikutud ja kahju kui palju,” nentis Lukk.
Ka Pielberg ütles, et parvlaevade sõiduplaan peaks olema tihedam. Ta lisas, et teisipäeval reisist maha jäänud veokitest kolm olid nende ettevõtte kaubaautod. Pielberg ütles, et üks kriisikoosolek probleeme veel ei lahenda ja niisuguseid kokkusaamisi oleks rohkem vaja.
Kahjusid veel raske hinnata
Pielberg hindas tekkinud lisakulu väga suureks, kuid summat kohe öelda ei osanud. Lukk lisas, et seda, kui palju keegi ettevõtjatest konkreetselt kahju kannatas, pole kohe võimalik välja arvutada, sest faktoreid on palju. “Töötajad tegid ületunde, tekkisid probleemid töö- ja puhkeajaga, vedamata jäid kaubad, saamata tulu, autod sõitsid ühest sadamast teise, lootes kuskiltki üle saada, oodates tühikäigul töötanud mootorid, palga lisakulud autojuhtide ooteaja eest,” loetlesid Lukk ja Pielberg, millest ettevõtetele lisakulu tekib. “Üks mis kindel – meie ettevõtetele jättis see segadus sügava armi,” lisas Lukk.
Ka Antons ütles, et tekkinud lisakulu on praegu keeruline hinnata. Logistikakulud Saaremaa kaudu olid suuremad 67 protsenti ja Virtsu kaudu 25 protsenti, kindlasti on ka tulud vähenenud, sest saarele kehva ühenduse korral lihtsalt ei tulda.
Ettevõtjana mandril parem
ASi M ja P Nurst haldusjuhi Argo Nursi sõnul nemad ettevõtte kulusid otseselt kokku arvestanud ei ole ja pankrotti juhtunu neid veel ajanud pole. Samas paneb see mõtlema, kui lihtne oleks elu- ja töökorraldus mandril, kus muret parvlaevaühendusega pole. “Siis aga hingad sisse ja välja ning möönad, et ega me nii nõrgad ka ei ole ja rügad edasi,” tõdes Nurs.
Kui probleemid algasid, oli laevaühendus kaootiline ja eelistati ringi üle Saaremaa. Siis tuli ühele autole panna kaks juhti, et mitte rikkuda töö- ja puhkeaja seaduse nõudeid. Olukord muutus rahuldavaks, kui parvlaevad hakkasid sõitma Heltermaa–Virtsu liinil. “Õnneks keegi niisama sellele liinile ei pressi ja need kolm reisi ühest sadamast olid meie jaoks piisavad,” rääkis Nurs. Vaid mõned veod tuli logistiliselt ümber korraldada ja teistelt kaubavedajatelt abi paluda.
“Normaalses ühiskonnas saadakse aru, et looduse vastu ei saa, kuigi inimene üritab kõike reguleerida,” oli Nurs leplik.
Ta kiitis meie kohapealseid poliitikuid väga kiire ja mõistliku tegutsemise eest. “Ametnikke, kelle süül on kanal jäänud süvendamata, kuigi nad on saanud teavitusi sügavuse vähenemisest, aga kiita ma ei saa – mugav on istuda toolil, kui millegi eest ei pea vastutama,” ütles Nurs.
Vald juhirollis
Hiiu Leht uuris volikogu esimehelt Aivar Viidikult, mida vallavalitsus praegusest olukorrast õppis ning miks ei võetud kuulda ettevõtjate soovi, et Heltermaa–Virtsu liinil oleks kummaltki poolt neli reisi päevas.
Volikogu esimehe sõnul oli algne plaan tõesti selline, kuid läbirääkimistel vedajaga, kelleks on OÜ TS Laevad, ja tellija ehk maanteeametiga arutati laevade võimalikku täituvust ning jäi kokkulepe, et reise on kolm. Argumendid olid seejuures ajutine sõiduplaan ja põhieesmärk – teenindada kaubaveod ja hädapärased sõidud.
“Õppetund on kindlasti see, et sarnaste kriiside reguleerimiseks on vaja plaani, milles oleks paika pandud lahendus ja tegevusplaan, mis käivituks kriisi puhkedes automaatselt,” lisas Viidik.
Seekordse kriisi lahendamisel oli vald juhtrollis. See tähendab, et väga aktiivselt suheldi nii kohalike ettevõtjate, vedajate, maanteeameti, ministeeriumi kui ka Saarte Lennuliinidega. “Suutsime leida nii konkreetse lahenduse kui saavutada hea koostöö nende lahenduste leidmiseks,” ütles ta. Valla jaoks oli see esimene kord kriisiga tegeleda, kuna maavalitsus, mille ülesanne kriiside lahendamine varem oli, lõpetas otsusel tegevuse aasta algusest.
