Eesti korvpalli meistrivõistluste finaalis kohtuvad AVIS Rapla ja Kalev Cramo. Seega teenivad Martin Paasoja ja Kristjan Voolaid Rapla tiimiga kolmandat aastat järjest medali. Ent enam mitte pronksikarva.
Vaid korra varem, aastal 2010 on meistrivõistluste finaali jõudnud võistkond väljaspoolt Tallinna-Tartut. Siis sai sellega hakkama Rakvere Tarvas. Tartu ülikool aga jäi viimati finaalist kõrvale aastal 2003.
Poolfinaali kolmandas kohtumises lõi Tartu neljapäeval kodus kesk-Eesti tiimi selgelt pikali, võites 85:61. Paasojalt Rapla parimana 16 punkti. Sellega oli seeria seis 2:1 Raplale. Ent neljas mäng, mis peeti vaid kaks päeva hiljem, oli hoopis teist nägu. Juba tund enne mängu algust oli saal rahvast täis ja käis õige meeleolu loomine – lauldi, lipud lehvisid, kodumeeskonna toetuseks tehti tulist kisa.
Sellest tõusis ka tulu. Rapla kaitse seisis kui müür, mille vastu tartlased jooksid. Ent rünnakul ei tabatud ka ise. Kohtumise alguses mängiti poolteist minutit palli korvi saamata, kuniks Paasoja tõi kaks punkti läbimurdest.
Kui oli mängitud kuus minutit, oli Rapla 16:9 ees ja sellest kaheksa punkti autoriks 24aastane hiidlane.
Avaveerand kuulus kodutiimile seisuga 27:13 ja poolaeg 46:30. Kuigi ülikoolimeeskond tegi teisel poolajal parema partii, näitas tabloo 79:75 võitu Raplale. Sealjuures viskas
36 mänguminutiga 14 punkti toonud Paasoja kaheksa sekundit enne lõppu vabaviskeid. Tabas mõlemad ja kindlustas sellega sisuliselt võidu.
Lõpuvile kõlades läks spordihoones korralik möll lahti. Juubeldati, hüpati, kallistati, hõisati ja mida kõike veel. Õnneks jäi hoonele katus peale. Rõõmu jagus kaugemalegi. Nii kirjutas klubi kodulehel Rapla elanik Leho Adoma, et pidi laupäeva õhtul politseile kaks korda uksel selgitama, et kisa ja kära tuleb sellest, et ta vaatab korvpalli, mitte ei korralda kodus teab mida.
Paasoja ütles mängujärgselt, et on täiesti tühi, nii vaimselt kui füüsiliselt. Samas pidas ta finaalipääsu suurepäraseks. “Esimene poolaeg saime täielikult oma mängu käima,” hindas 191sentimeetrine tagamängija edu võtit.
Mängumehe hinnangul on aga kohalikele elanikele korvpallurite edu kohati isegi tähtsam kui mängijatele. “See on lihtsalt uskumatu, kui paljudele inimestele see korda läheb, mis meie seal saalis teeme,” ütles Paasoja.
On üsna tavapärane, et kui noormees poes käib, siis satub ta vestlema inimestega, keda tegelikult ei tunne. Aga neid ühendab huvi Rapla korvpalli vastu.
Samamoodi on Rapla meeskonnast saanud hiidlaste jaoks n-ö koduklubi. Paasoja hindas, et viimasel mängul võis kodusaarelt pärit inimesi poolesaja ringis olla. “Alustades nii minu kui ka Kristjani perekonnast ja sõpradest, lõpetades niiöelda tavaliste spordi- ja korvpallifännidega,” tunnustas ta hiidlasi toetuse ja selle eest, et klubi tegemised nii paljudele hinge läinud on.
Hergo Tasuja
