Ohvriabi nõustaja Kirsti Pihlamägi rääkis, et möödunud aasta on kulunud peamiselt inimeste teavitamisele ja võrgustiku ülesäratamisele.
Ohvriabi kohapealne nõustamisteenus on Hiiumaal tagasi umbes aastajagu.
Pihlamägi rääkis, et teenust oli küll kogu aeg võimalik Hiiumaal saada, lihtsalt ohvriabitöötaja käis mandrilt.
See, et aastatel 2016–2018 puudus kohapealne nõustaja, annab Pihlamägi sõnul siiski praegugi veel tunda: “Ma võiks öelda, et nüüd juba inimesed teavad ja leiavad teenuse üles.”
Peamiselt satuvad nõustaja juurde inimesed politsei kaudu, peale seda, kui juhtumi kohta on algatatud kas kriminaalasi või väärteomenetlus. Politseipoolset tõendit menetluse algatamisest on vaja juhul, kui klient vajab psühholoogilist abi, ohvriabi kriisinõustaja poole saab pöörduda siiski ka otse. “Samuti otsivad abi need, kes on varasemalt olnud ohvriabi kliendid,” lisas Pihlamägi.
Keskmiselt tuleb poole koormusega töötaval nõustajal vastu võtta paarkümmend pöördumist kuus. Kõik ei ole näost-näkku kohtumised, paljud ka helistavad.
Küsi kindlasti!
Pihlamägi rõhutas, et inimene, kes kahtleb, kas pöörduda ohvriabisse, peaks kindlasti nõustajaga ühendust võtma: “Ohvriabi on tasuta sotsiaalteenus ja tegelikult võib ohvriabisse pöörduda iga inimene, kes tunneb, et on mingil moel ohvriks sattunud.”
Arusaam, et ohvrid on ainult naised ja lapsed, ei pea tema sõnul paika, ka mehed võivad ohvri rolli sattuda. “Ohvriabi ei ole naistekeskne, ohvriabitöötaja võtab vastu nii naisi kui mehi,” kinnitas Pihlamägi.
Tema sõnul võib ohvriabi klient vajada väga mitmekülgset nõustamist ja abi. Näiteks on Pihlamägi olnud ka võlanõustaja ja see kogemus tuleb ohvriabitöötajale vaid kasuks. “Ma saan ka esmast võlasituatsiooni hinnata, aga kui on suuremate kohtuprotsesside juures abi vaja, otsin pädeva inimese,” selgitas ta.
Kannatajaks ka lapsed
Pihlamägi rõhutas, et vanemad ei tohi unustada, et täiskasvanute vahelised konfliktid mõjutavad lapsi. Eelmisel suvel Tallinna ülikooli sotsiaalpedagoogika lastekaitse eriala magistrikraadiga lõpetanud Pihlamägi rääkis, et tihtilugu unustatakse omavaheliste tülide käigus, et kõike näeb ja kuuleb pealt laps. Isegi kui laps ei ole otsese vägivalla ohver, on ta siiski kannataja. Ka võetakse lapsepõlvest tihti kaasa mudel, kuidas tulevikus konflikte lahendada ja lähisuhtes käituda.
Pihlamägi ütles, et ohvriabi nõustaja teeb koostööd nii politsei, kohaliku omavalitsuse kui lastekaitsetöötajatega ja kinnitas, et ka abivajavat last märgatakse. Loomulikult on koostöövõrgustik palju laiem, kõik sõltub pöörduja murest, keda kaasata.
Uus kriisinõustamise telefon
Jaanuarist avas sotsiaalkindlustusamet ohvriabi kriisinõustamise tasuta telefoni. Numbril 116 006 võetakse kõnesid vastu ööpäevaringselt. Helistajale pakutakse kriisinõustamist, jagatakse infot ohvri õiguste ja abistavate süsteemide kohta.
Pihlamägi leidis, et selline telefoniliin on vajalik: “Hiiumaa on väike ja tihtipeale ei julge inimene oma muredega otse nõustaja poole pöörduda.”
Kriisinõustamise telefonil helistades saab abivajaja oma mure ära rääkida ja esmast nõu, kuidas edasi käituda. Pihlamägi sõnul aitab vahel seegi, kui inimene saab ennast tühjaks rääkida, kuid nõustajad saavad nende poole pöördunud inimese suunata vajadusel ka edasist abi ja nõustamist saama.
Kust otsida abi?
Ohvriabi
Telefon 116 006, palunabi.ee
Abi vägivalda kogenud naistele
Telefon 1492, www.naisteliin.ee
Lasteabi
Telefon 116 111, www.lasteabi.ee
Kirsti Pihlamägi
Leigri väljak 5 E–K
tel 5866 9626
kirsti.pihlamagi@sotsiaalkindlustusamet.ee