Loengule “Õpilaste digitaalne IQ” Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis järgnenud vestlusringis tõdeti, et kuna uued põlvkonnad kasvavad üles digimaailmas suheldes, tekib hirm, kui on vaja päriselt kellegagi vestelda või helistada.
“Vaikselt hakkavad suureks kasvama noored, kes on tegelikult juba praktiliselt väikesest peale üles kasvanud digimaailma ja netisuhtlusega,” märkis vestlusringis osalenud psühholoog pere- ja paariterapeut Kätlin
Konstabel.
Tema sõnul pole see muidugi ainult halb nähtus, aga on kaasa toonud mitmeid uusi probleeme: “Üks neist on kindlasti see, et reaalses elus näost näkku suhtlus või isegi otse telefonis rääkimine nõuab neilt noortelt teatud julgust ja eneseületust.”
Lisaks noortele on tegelikult ka paljudel täiskasvanutel sama probleem, et märksa lihtsam tundub saata sõnum, vajutada “send”-nuppu ja siis peita telefon ära ning teeselda, et probleem on lahendatud või nagu seda poleks olnudki. Nii aga jääb saamata kogu muu oluline info, mis saadakse vestluspartneri reaktsioonide, kehakeele ja emotsioonide kaudu.
Vestlusringis osalenud juutuuberid Maria Rannaväli ja Sidni Tomson nõustusid, et ka neil on tulnud ette juhtumeid, kus eriti võõrale inimesele helistamine on nõudnud tõelist eneseületust.
“Mina pole saanud oma autojuhilube tehtud, kuna ma lihtsalt ei julge oma õpetajale helistada,” ütles üks vestlusringis osalenud õpilane.
Konstabel soovitas nippi hirmust ülesaamiseks – võtta appi mõni lähedane sõber. Näiteks lihtsalt julgustuseks enda kõrvale seisma või hoopis teha kokkulepe, et mitte helistades järgneb mingi n-ö karistus või kohustus sõbra ees.
“Mind abistab ka mõtlemine, et näiteks seesama autosõidu õpetaja saab päevas ilmselt selliseid kõnesid kümneid ja tema jaoks on see täiesti tavaline, kuigi noorele helistajale võib tunduda kõne tegemine eriline ja hirmus,” lisas Sidni Tomson.
Samsungi algatatud programm Õpilaste Digitaalne IQ õpetab koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi, kuidas digimaailmas paremini hakkama saada.
Kuna digisuhtlusel puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.–12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma internetis käitumise etiketti.
Interneti aadressil www.digitaalneiq.ee leiab infot Netiketi võistluse kohta, aga ka videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. Netiketi võistlusele saab töid esitada 10. detsembrini.
