Sihtasutus püüab Mihkli talumuuseumi kujundada elava pärandi keskuseks ja esimesed sammudki on tehtud, kuid muuseumide kiirendi jättis keskuse teist aastat toetuseta.
SA Hiiumaa Muuseumid esitas taotluse muuseumide kiirendi tänavusse taotlusvooru. Küsiti 8000 eurot selleks, et teha talumuuseumi hetkeolukorra analüüs ja planeeritava elava pärandi keskuse tasuvusanalüüs.
Juhataja kohusetäitja Kauri Kiivramees tõdes, et kahjuks muuseum ka sel aastal kiirendist toetust ei saanud.
“Sel korral küsitud toetus oli samm tagasi, võrreldes varasema aastaga – siis küsisime toetust elava pärandi keskuse idee elluviimiseks, tänavu oleks olnud meie suund kontseptsiooni korrigeerimine,” selgitas ta.
Toetuseta jäädi ka mullu, kui sihtasutus küsis kiirendist keskuse avamise toetuseks 45 200 eurot.
Kiivramees kinnitas, et vaimse pärandi teema ei kao siiski kuskile ja kuigi toetusest ilmajäämise puhuks plaani B muuseumil siiski ette valmistatud ei ole, töötatakse edasi olemasoleva kontseptsiooni parendamisega. “Elava pärandi keskuse ideed me kalevi alla ei pane,” ütles ta.
Kuigi muinsuskaitseamet pärandikeskuse toeta jättis, on talumuuseumi arendamist toetanud Hiidlaste Koostöökogu Leader programmist. Nii valmis 2020. aasta oktoobris Leaderist saadud ligi 10 000 euro suuruse toetusega muuseumi terrassiga köögihoone. Selle avamisel tõdesid muuseumitöötajad, et üks samm Hiiumaa vaimse pärandi keskuse loomisel sai astutud ja avaldati lootust, et pärandi tutvustamisel õnnestub teha koostööd mittetulundusühingutega.
Kaduvad kunstid
Keskuse loomise idee põhituumaks on külastaja tähelepanu juhtimine vaimsele pärandile, mida talumuuseumis leidub, kuid mida niisama ringi jalutades ei pruugi ära tunda.
“Vaimne pärand on oskused, mis võivad tunduda täna igapäevased ja laialt levinud, kuid taolistel oskustel on tendents ajas muutuda või sootuks kaduda ja asenduda teiste oskustega,” selgitas Kiivramees.
Ühe näitena tõi ta pillirookatused, mille valmistamine oli sada aastat tagasi laialt levinud oskus, kuid nüüd on sellest saanud üsna haruldane oskustöö. Ka Eesti vaimse pärandi nimistus on pilliroost ja õlgedest katuste ehitamine kirjas.
Näiteid taolistest oskustest võib tuua igalt elualalt, paraku hakkavad oskused, peaaegu eimillestki endale ellujäämiseks vajalikke asju valmistada, tänapäeva maailmas kaduma.
Külastatavus kolmekordistunud
Keskust on vaja ka selleks, et pakkuda talumuuseumis uusi võimalusi ja elamusi ning kasvatada külastuste arvu. Mullu suvel külastas Malvastes asuvat muuseumi veidi üle 3000 huvilise ehk kaks korda enam kui
2019. aastal, mil käis ligi 1700 külastajat. 2020 ehk nn esimesel koroonaaastal leidis tee talumuuseumisse ligi 1200 külastajat.
Kiivramees hindas, et talumuuseumi väliterrassi ja köögi kasutuselevõtmine on külastatavusele mõjunud vägagi hästi. Eelmisel aastal toitlustati seal vaid turismigruppe, sellesuvised plaanid on veel lõpuni paika panemata.
Malvaste külas asuvas talukompleksis saab näha suurepäraselt säilinud näidet Hiiumaa põhjaosa maaarhitektuurist. Selle kaheksa taluhoonega õue vanemad ehitised pärinevad aastast 1843. Peale elamu (1843–1897) on siin 1890. aastal ehitatud laut, 1836. aastast pärinev ait-kuur, 1915. aastast saun, tall (1920), kelder (20. sajandi esimene veerand), paarguga saun (1915), vilja- ja riideait (1851) ja kalaait (1860).
Kuni 1781. aasta väljasaatmiseni elasid talus hiiurootslased. Viimased elanikud lahkusid talust
1987. aastal ja siis võttis talu enda hoolde Hiiumaa muuseum.
