Birgit Laupä 
Birgit Laupä Leivanädala raames sai enam kui 300 Hiiumaa koolide ja lasteaedade last osa Mihkli talumuuseumis läbi viidud leivanädalale pühendatud
õpilasprogrammidest. Ringkäigul muuseumis said lapsed aimu erinevatest viljasortidest,
mis meie piirkonnas kasvavad ning lisanditest, mida aastasadade jooksul leibadesse lisatud. Olulisematest tööprotsessidest tutvustas Hiiumaa muuseumi töölispere vilja lõikuse, kuivatamise, rabamise, rehepeksu, tuulamise ja jahvatamise protsessi ning soovijad said valitud tööetappe ka omal käel proovida.
Leiva küpsetamise õpetamiseks on Mihkli talumuuseum igati sobilik, sest talumajas on säilinud ehe leivaahi ning autentsed töövahendid, mida tänapäevastes kodudes enam üldjuhul alles ei ole.
Muuseumipedagoog Jaanika Kuusk ütles, et taolist leivateemalist õpilasprogrammi ei ole Mihkli muuseumis juba mitu aastat läbi viidud ning programmi ettevalmistusse ning läbiviimisse panustas kogu muuseumipere suure õhinaga. “On suur rõõm, et Mihkli talumuuseumi hoovil ja tubades on sellisel aastaajal kuulda rõõmsalt kilkavaid lapsi ning näha säravaid silmapaare, mis vanavanavanemate igapäevaseid elutarkusi koguvad”.
Tänavune leivanädal sai teoks Hiiumaa muuseumi, Hiiumaa Köök ja Pagar ning Hiiu Jähu kaubamärgi all jahutooteid valmistava Kaldamäe talu koostöös.
Hiiumaa Köök ja Pagar OÜ on enam kui sajandi eest alguse saanud just leivaküpsetamisest. 2017. aastal kogukonna toel renoveeritud pagarikojas valmib igapäevaselt tosin erinevat leiba. Tänu hooajaliselt valmistatavatele leibadele on kogu leibade sortiment veelgi suurem. Oma lemmiku hiiumaiste leibade hulgast leiavad nii traditsiooniliste rukkileibade austajad kui ka need, kel meeldivad lisandid leiva sees.
Käsitööna valminud toodete poolest tuntud OÜ Hiiumaa Köök ja Pagar tootmisjuht Siiri Nigul toob välja, et leivaküpsetus moodustab ettevõtte valmistoodangu mahust viiendiku. Nii tootis pagarikoda eelmisel, 2020. aastal kokku 106 tonni leiba. “Ühe käsitöötootmise kohta on see suur kogus,” märkis Nigul. Tema sõnul erineb leivaküpsetamine kodusaare pagarikojas kodusest leivateost eelkõige sellega, et seadmed ja kogused on suuremad. Leivataigna komponentide kokkusegamine, juuretisega kääritamine ja küpsetamine on aga sarnaselt koduse leivateoga aega nõudvad tööetapid ka tootmises. “Leivategu on ikkagi mitmepäevane protsess ning meie leivameistrite pikaaegne kogemus võimaldab ka suurte koguste korral tagada stabiilse kvaliteedi,” kinnitab Nigul.
Pagarikoja esindustoode on Hiiumaa leib, mida leivameistrid vormivad käsitsi ning mida on küpsetatud juba enam kui 30 aastat. Konkurssidelgi auhinnatud Hiiumaa leib on olemuselt traditsiooniline põrandaleib, mille aluseks Hiiumaa talust pärit retsept, mille aastakümnete eest tõi ettevõttesse Ivo Einmaa. Mandri-Eesti müügitopi tooted aga on pärmita Hiiu rukkileib ning Hiiu rukkileib seemnetega, populaarsust kogub ka koriandriga Bruno leib.
Kodusaare suurima jaemüüjana saab Coop Hiiumaa juhataja Kaja Antons tõdeda, et kuigi aastate lõikes on näha klientide toitumisharjumuste muutusi, on leivamüügi osakaal kaupluste käibes püsinud stabiilsena ning kaupluste müügitopis püsib jätkuvalt Hiiumaa leib. Märgatava tõusu leibade läbimüügis on viimastel aastatel toonud lahtise, viilutamata leiva müük alates 2017. aastast Tormi Konsumis ning sel suvel avatud Käina Konsum | Ehituskeskuses.
Head leiva ja leivanädala jätku!
ARNO KUUSK
