Mihklikuus mandril Raplamaal tegin enda jaoks väga erilise avastuse. Seal vaevakaselise Hiie raba pisikesel kõrgel saarel leidsin kasvamas mustriliste lehtedega sinililli.
Tervelt neli taime, lehtedel iseäralik heledatest laikudest mosaiik. Keskel suuremad kaks, ümber väiksemaid tähne. Enamasti üsna sarnase kombinatsiooniga kõigil lehtedel. Tundusid natukese alpikanni moodi teised suisa.
Hiiumaal näitasin fotot Maret Vähejausile, kes on suur looduslike sinilillevormide huviline.
“Ah, selliseid olen ma ka Hiiumaal näinud, Hillestes näiteks ja…,” jahutas ta mu õhinat.
Seega polegi tegu millegi erakordsega? Tõesti, ega vist. Viinakuu teisel poolel käisin Kõpus matkamas ning lõunaranna lähedal leidsin tarnase soolaigu servas toreda salutaimestikuala. Haabade-kuuskede vahele oli eksinud tükike sinilillesarapikku. Taimestik oli salule omaselt kirju. Põõsaist näsiniint, magesõstart, lodjapuud, kuslapuud, türnpuud ja põldmarjavääte. Sarapuude all lisaks sinilillelehtedele euroopa metsputke lehti, piibelehte, sõrmtarna, üks laialehine neiuvaip ning üks pruunika pesajuure kuivanud vars. Kevadel oleks huvitav näha, mis salutaimi siin veel lisaks võib elutseda.
Aga jah, need sinililled. Mitmetel lehtedel aimdus õrna heledat mustrit, ühel taimel oli see tugevamalt esil. Too meenutas üsna täitsa Hiie rabasaarel trehvatud taimi. Siin Kuivalauka lähedal oligi selgelt eristuva klapimustriga vaid see üks. Teised justkui ei oska veel otsustada, kas areneda samuti päris heledalapiliseks või…?
Mõistatasin, et millest säärane lehemustrilisus tuleneb? Vastuse sain nüüd talvel, sirvides 1986. aasta raamatut “Ülane, sinilill, karukell”. Tsitaat sellest: “Lubjarikkal pinnasel kasvab paiguti f. marmorata T. Moore (F. picta Beck), mille lehelaba katavad mitmesuguse kuju ja suurusega valkjad laigud.”
Nõnda näib siis mõistatus lahendatud olevat. Aga kui vaid kasvukohast tingitud kõrvalekalle, kas siis kusagile hapumasse maasse ümber istutatuna need laigud ja tähnid uutelt lehtedelt kaoksid? Siiski vist mitte. Netist võib leida pilte aianduses levinud laigumustriga sinililledest. Enamasti on need nimetuse all Hepatica nobilis var pyrenaica forma marmorata, kuid ka H. nobilis var nobilis f. marmorata. Seega näib, et sarnane mustrilisus on tekkinud sõltumatult sinilille levila eri osades.
