Connect with us

Uudised

Hiie rabas

 

Tapio Vares
Hiie raba on väike rabalaiguke, peidetud Rapla-Lelle maanteed ääristava Ohekatku hiiemäe seljaku taha. Ega meil erilist plaani sel septembripäeval sinna minna olnudki. Kuid rabas peitub tilluke saar ja noh, võiks selle ju siiski üle kaeda.
Hiie raba on pigem hõre raba­mets, kaetud mändidega, kuid piisavalt valgus­küllane, et seal saaks kasvada erinevad rabataimed. Turba­samblal leidub jõhvikaid, lopsakaid murakalehti, aga ka pohli. Pilvikud punasid. Hõbetas mõni “soolavendli” ehk küüvitsa puhmas. Esindatud olid sookail, kukemari ja veel mõne hilistunud õiega kanarbik. Sinikapõõsail aga olid küljes imelikud piklikud lehed, mis meenutasid porssa.
Lääne-Eestile iseloomulikku porssa siin siiski ei kasva. Hoopis imelikud põõsavitsad, osalt juba natukese raagus, veel küljes rohelisi ja kollaseid sakilise servaga pisikesi lehelitreid. Vaevakased! Meie looduse neljas kaseliik, relikt jääajajärgsest jahedast kliimaperioodist. Nägin vaeva­kaske looduses siin üldse täiesti esimest korda. Pole ka ime. Hiiumaal, aga ka Saaremaal teda looduses ei kasva, küll aga Muhumaal. Eestis asustab vaevakask siirdesoid, rabasid ja rabastuvaid metsi põhiliselt lääne-, põhja- ja keskosas. Vaevakask on seni mulle tuttav vaid koduaiast, kus laiutab madala pussakana tiigi­saarel. Hiiumaal on vaeva­kask niiöelda sisse­toodud võõrliik. Nüüd olin siis vaevakase päriskodus. Neid jagus siin paarijalase vitsavõsana õige laialdaselt. Huvitav vaadata, ent millegipärast väga keeruline fotole jäädvustada. Mõni kohe ei taha imelikul kombel hea modell olla!
Nõndaks, aga see rabasaar? Seal puude taga paistis midagi tihedamat. Sellist rabasaart polnud ma kunagi varem näinud. Nagu kunstlikult kuhjatud või pisike
vulkaanikoonus kerkis ta järsult üles, nii umbes 3–4 meetrit rabapinnast kõrgemale. Pinnas koosneb seal arvatavalt lubjasest moreenist, sest taimestik näis lubjalembene, näiteks kasvab siin verevat kurereha, aga ka maikellukest, sinilille, lillakat, leidus ka üksik kuutõverohi. Puudest kuused-haavad-kased, mänd ning sarapuud. Ja väiksed tammetited.
Silm tabas tavaliste seas imelikke sinililli, kel lehtedel iseäralikud hõbedased laigud. Kusjuures kõigil neljal eraldi kasvaval taimel oli see muster täitsa ühtemoodi. Millised ainulaadsed “alpikanni­mustrilise” lehega sinililled!
Siiski sain hiljem teada, et need ei ole sellele rabasaarele ainuomased. Meil Hiiumaalgi kasvab sääraseid sinililli. Aga neist tasuks kunagi kirjutada juba omaette lugu.

Veel lugemist:

Ahto ilmajutud

Kui veel mõned päevad tagasi arvasid ilmamudelid, et Hiiumaa ja mandri lääneserv jääb suuremast lumesajust puutumata, siis tänaseks on mudelid suhteliselt üksmeelel, et just...

Galerii

Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 24 raames toimunud avatud laeva üritust külastas rohklt huvilisi kogu saarelt. Lisaks EML Wambola külastamisele sai tutvuda ka erinevatest riikidest pärit...

Digileht

Hiiu Leht 23. aprillil Osavallad müüvad edukalt maad Miks võetakse liinidel alt maha madalaid kadakaid? Hiiumaa tüdruk naases Küproselt pronksmedaliga Eurovalimised 2024 | Anti...

Uudised

Kuu aega enne 99. sünnipäeva suri Rootsis Lindigös Amanda Mast, kelle kodumetsas Paopel pandi 2019. aasta sügisel toime suur metsavargus. Kolme kahtlusaluse üle hakkab...