Peeter Põldre Kultuuriministeeriumi esindajad kohtusid reedel Kanadas Whistleris peetavatel Lääneranniku Eesti Päevadel Vancouveri Eesti seltsi esindajatega. Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Meelis Kompus vahendas, et kohtumisel olid kõne all võimalused, kuidas Eesti riik võiks Kanada lääneranniku eestlastele nende püüdlustes toeks olla.
Vancouveri Eesti seltsi juhatuse liige, rahvatant-sujuht Brigid Zurock tõdes kohtumisel, et kohalike eestlaste suurim murekoht on keeleoskuse taandumine, eelkõige noorte seas. “Meil napib kokkupuuteid tänapäevase kõnekeelega. Pole, kes õpetaks grammatikareegleid. Vanem põlvkond oskab eesti keelt hästi, aga hirmust eksimise ees valime omavaheliseks suhtlemiseks tihti inglise keele. Samal ajal oleks keeleõppehuvilisi palju ja see võimalus muudaks meid väga rõõmsaks,” rääkis Zurock.
Vancouveri Eesti seltsiga on seotud paarsada eestlast. Koos käiakse näiteks rahvatantsurühmades, laulukoorides, kogudustes ja pensilonäride klubis. Kogukonna esindajad rääkisid, et kuulavad jõudumööda interneti vahendusel eesti raadiouudiseid ja jälgivad telesaateid.
Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene kinnitas, et ministeerium võtab südameasjaks aidata koos partneritega leida eesti keele õpetaja ning otsib ka muid võimalusi Vancouveri kogukonna toetamiseks. “Proovime juba järgmisel aastal kindlaks perioodiks aidata leida eesti keele õpetajat, kes oleks valmis Eestist Vancouverisse sõitma ning töötama siinsete huvilistega kuu-poolteist intensiivselt, et anda neile vajalikke teadmisi. Selle korraldamine ei ole midagi ületamatut ning kui see on kogukonna soov, siis tuleb seda täita. Lisaks on eesti keele õpetaja olemas Torontos. Esmalt aga paneme juba järgmisel nädalal kokku valiku uuematest raamatutest ja filmidest, kust tutvuda tänapäevase eesti keelepruugiga,” lubas Nõgene.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa tuletas kohtumisel meelde keele- ja kultuurikümbluse võimalusi, mida tuleks agaralt kasutada. “Käimasolev kolmas rahvuskaaslaste programm toetab muuhulgas väliseesti noorte õpinguid Eestis, aitab kaasmaalasi Eestisse keelekursustele ning lapsi laagritesse. Eesmärk on, et side kodumaa ja eesti kultuuriga ei katkeks,” rääkis Reimaa.
Lääneranniku Eesti päevadel toimus arvukalt kultuuriüritusi, seminare, kohtumisi ja arutelusid, kus on teemaks eestlus, eesti keel ja eestlaseks olemine võõrsil. Kolm päeva kestvale festivalile oli sõitnud arvukalt eestlasi Kanadast ja USAst ning esinejaid Eestist. Lääneranniku Eesti päevad lõpetati pühapäeval.
