Muinsuskaitseamet on koos kohalike omavalitsustega võtnud ette uue kaitsekorra koostamise kõigile 12 muinsuskaitsealale. Muinsuskaitseala kaitsekord määrab muinsuskaitseala nimetuse ja piiri ning kaitse eesmärgi. Kaitsekordade uuendamise näeb ette 1. maist kehtima hakanud uus muinsuskaitseseadus.
Esimesena alustati töid Kuressaares ja Pärnus. Sel aastal on plaanis töödega alustada veel Valgas, Tartus, Paides ja Rebalas. Järgmisel aastal alustatakse kaitsekordade uuendamist Rakveres, Võrus, Haapsalus, Lihulas, Viljandis ja Tallinnas.
Inventuure aitavad läbi viia valdkonna eksperdid ning kaasatud on Eesti Kunstiakadeemia tudengid.
Lisaks üksikmälestistele on riigi kaitse all ka 12 muinsuskaitseala, millest 11 on ajaloolised linnakeskmed ja üks maastikuline – Rebala muinsuskaitseala. Hiiumaal ühtki muinsuskaitseala ei ole.
Kaitsekorrad valmivad koostöös kohaliku kogukonna ja valdkonna ekspertidega hiljemalt 2023. aastaks. Kuni uute kaitsekordade kehtestamiseni kehtivad muinsuskaitsealadel senised muinsuskaitseala põhimäärused.
Veel lugemist:
UUDISED
Tänu Patrick Rangi, Enn Veevo ja Vello Simmeri kuue aasta pikkusele tööle on teada 1612 vabadussõjas sõdinud hiidlase nimed – muinsuskaitsekuu algul tänati neid...
UUDISED
Kolmapäeval esitleb Hiiumaa muinsuskaitse selts (HMS)kohvikus Mamma Mia, Kärdlas Rookopli 20, oma toimetiste teist väljaannet. Toimetiste esimese numbri esitlus oli seltsi suurkogul aprillis 2016....