erakogu Mu õe ämm töötas Estonia teatris. Mida ta seal täpselt tegi, aga pileti teatrisse ta mulle andis. Tädi pani mind istuma ühele toolile pikas koridoris, kus oli palju uksi, arvatavasti garderoobid. Ühest uksest väljus Georg Ots. Ta vaatas mind veidi ülbelt ja läks edasi. Olin tol ajal 6. klassi õpilane oma ruudulises kleidis.
Etendus, mida tädi mind vaatama viis, oli “Rummu Jüri” Georg Otsaga peaosas, naispeaosaline oli Asta Vihandi.
Istusin viiendas reas ja nautisin täiega etendust. Sealt sain teatripisiku. Tänu tutvusele sain samas viiendas reas nautida balletti “Esmeralda”, hiljem palju teisigi etendusi.
Suviti elas sageli minu isakodus Kassaris Georg Otsa õde Maret. Maret soovitas ühel suvel vennale ja vennanaisele samuti meile suvitama tulla. Ja nad tulidki. Päeviti viibisid nad mere ääres. Nende lemmikkoht oli Telliskivirahu, kus nad nautisid täielikku rahulolu. Mina olin oma seitsmekuuse pojaga ka sel ajal isakodus, kuigi elasin Kärdlas. Aga ikkagi, Georg Otsaga koos olla!
Parajasti poeg roomas ja teda jätkus igale poole. Alati kui Georg teda nägi, võttis ta poisi sülle ja vilistas talle. Küll ta oskas ilusasti vilistada! Ka ühe mänguasja kinkis ta talle ja see oli pikaks ajaks poisi lemmiklelu.
Ühel õhtul oli heina pööningule panek. Georg tuli kohe appi, ilma et keegi oleks teda palunud. Nägin, kui ta võttis suured hangutäied pea kohale ja viskas need pööningule. Hein sai ruttu varju alla. Georgist oli suur abi, oli ta ju pikk mees.
Õhtuti laotasime tekid aeda õunapuude vahele ja istusime seal. Huvitav oli Georg Otsa lugusid kuulata. Ta rääkis palju Soomest. See kõik oli meile uudne.
Ka kõva kalamees oli ta. Oma kalavõrgud tõi ta samuti Soomest. See teema köitis ka mu isa, sest temagi huvitus kalapüügist.
Ühel päeval pidin minema mandrile. Ema küsis Georgilt, kas ta on nõus mind Heltermaale viima. Georg oli kohe nõus, sest bussiliiklus oli kehv. Sel ajal müüdi laevapileteid kassast, mis asus sadamahoones. Ots tuli ka sisse, et näha, kas ma saan pileti. Üks vanem mees tuli ta juurde, andis kätt ja ütles: “Ohhoo! Georg Ots, tere!” Otsal tundus hea meel olevat.
Kui Georg ja Ilona mere ääres olid, läksin pojaga Georgi autosse. Istusime ja nautisime seal olemist. Tal oli uus Volga, sel ajal kõva sõna.
Häbi tunnistada, aga ma käisin ka Ilona meigitopsikuid nuusutamas. Tal oli neid terve peeglipealne täis.
Maret tegi ka pilti, kus Georg oli trepi peal, minu poeg süles. Andsin selle pildi pojale. Pildid on ka Ilona ja Maretiga.
Olen uhke, et sain tutvuda sellise suurkujuga nagu seda oli Georg Ots.
MAIVE JÕELEHT
