Neli Hiiu vallavolikogu liiget esitasid maavanemale järelevalvetaotluse: kas volikogu otsus allasutuste ühendamise kohta rikub kehtivat ühinemislepingut ja kas otsuse aluseks olnud valla arengu-
kava avalikustati piisavalt kaua.
Maavanem rikkumisi ei leidnud.
Novembris otsustas Hiiu vallavolikogu ühendada kahe ühinenud omavalitsuse, Kärdla linna ja Kõrgessaare valla asutused. Opositsioon tegi mitu katset protsessi peatada, kuid koalitsiooni häältega võeti asutuste ühendamise otsus vastu.
Opositsioon: rahvast on petetud
Mullu 26. novembril saatsid Hiiu vallavolikogu opositsiooni liikmed Artur Valk, Inge Talts, Ants Vahtras ja Tarmo Rajang Hiiu maavanemale Riho Rahuojale järelevalvetaotluse. Nad küsisid õiguslikku hinnangut vallavolikogu määruse “Hiiu valla arengukava 2014–2023 kinnitamine” ja otsuse “Hiiu vallavalitsuse hallatavate asutuste ümberkorraldamine” kohta.
Kirja koostajad leidsid, et kahe omavalitsuse hallatavaid asutusi ühendades on rikutud kahe liitunud omavalitsuse, Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemislepingut, milles need asutused on loetletud iseseisvatena. “Tundub, et rahvast on petetud: ühinemisleping kirjeldab ühinenud Hiiu valla elu ühtemoodi, hetkel võimul olev koalitsioon on asunud seda aasta peale ühinemist suuremahuliselt rikkuma,” seisis kirjas.
Pöördujate hinnangul tohtinuks niisuguseid muudatusi ette võtta alles pärast ühinemislepingu kehtivusaja lõppemist, st pärast 2017. a oktoobri kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimistulemuste väljakuulutamist.
Veel viitasid nad, et koalitsioon muutis ühendamise aluseks olnud Hiiu valla arengukava asutuste ühendamist puudutavat osa kiirustades, n-ö viimasel hetkel ja ilma piisava avaliku aruteluta.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja rikkumisi ei leidnud. Maavanem viitas oma 31. detsembri vastuskirjas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, mis sätestab, et arengukava kehtestab vallavolikogu ning omavalitsusüksuste ühinemise järel kaotavad kehtivuse ühinenud omavalitsuste arengukavad.
Arengukava muutus tundmatuseni
Maavanem kontrollis üle ka arengukava avalikustamise protsessi ja pidas avalikkuse kaasamist piisavaks. Oma kirjas viitas ta, et arengukava koostamist alustati märtsis, teade, et Hiiu valla arengukava 2014–2023 eelnõu on avalikustatud 21. juulini, ilmus juba juunikuus Hiiu Valla Teatajas.
Samas jättis maavanem märkimata, et vallavalitsus võttis arengukava avalikustatud variandi tagasi 30. juulil 2014. “Otsustati koostada täiesti uus variant, kuna eelmist varianti tulnuks nii palju parandada, et sel polnud mõtet,” meenutas üks kirja koostajaist Artur Valk.
“Edaspidi muudeti ka arengukava ülesehitust, rääkimata neist muudatustest, mis tulid koalitsiooni poolt 1. oktoobril 2014,” jäi Valk protseduuririkkumisele kindlaks ja rõhutas, et uut varianti, mis esitati volikogule septembri alguses, pole seaduspäraselt avalikustatud.
Uude varianti lisati muuhulgas ka valla kahe piirkonna, Kärdla ja Kõrgessaare asutuste ühendamise kava. Raamatukogud, kultuuri-, noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonna asutused ühendatigi tänavu 1. jaanuarist, valla lasteaiad on kavas ühendada 1. septembrist ning valla koolid tuleva aasta 1. septembrist.
Arengukava menetlemisprotsess oli kiire: 1. oktoobril viidi sisse muudatused, 16. oktoobril hääletas koalitsioon enamushäältega muudatused sisse ja 30. oktoobri erakorralisel istungil otsustati asutused ühendada.
Asutused jäävad või ei jää
Maavanem Riho Rahuoja leidis, et kuna ühinemislepingus loetletud asutused jäävad senisega võrreldavas asupaigas ja vormis teenuseid elanikele osutama, ei välista leping nende asutuste juhtimise ühendamist ja vajadusel ka nime muutmist.
Artur Valk leidis, et ühinemislepingut siiski rikutakse, kuna selles loetletud asutusi, näiteks Kõrgessaare raamatukogu ja Lauka päevakeskust, kui asutust enam ei eksisteeri.
“Oluline on, et uue arengukava preambulas on kirjas, et see toetub Kärdla linna arengukavale, Kõrgessaare valla arengukavale ja ühinemislepingule, aga just seda oktoobris vastu võetud arengukava ei tee,” rõhutas Valk. Ta ütles, et avaldas juba ühinemisläbirääkimiste ajal kahtlust, kas sõlmitud ühinemisleping ikka “peab”. “Mind rahustati ütlemisega, et küllap on ka ühinenud vallas volikogus ja valitsuses paljud need, kes olid ka läbirääkimiste laua taga: see pidi olema parim garant, et ühinemislepingut täidetakse,” meenutas ta 2013. a
läbirääkimiste protsessi. “Minu järeldus: on inimesi, kelle lubadusi, ei suulisi ega kirjalikke, ei saa uskuda.” Samas tõdes ta, et usaldus saab olema edaspidiste sarnaste läbirääkimiste puhul olulisim väärtus.
Artur Valk ütles, et lisaks maavanemale esitatud taotlusele teevad nad samateemalise järelepärimise ka õiguskantslerile: “Olen tähele pannud vaadates õiguskantsleri vastuseid erinevatele päringutele, et lisaks õigusliku poole analüüsile, annab ta ka hinnanguid ja soovitusi – meie vallas toimunu puhul on see väga oluline.”
