Oma esimest ja viimast ametiaega ning ühtlasi maavalitsust lõpetav Hiiu maavanem andis viimase maakonna teenetemärgi ametnikule.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja, kel 2. märtsil on 60. sünnipäev ja kelle tööleping lõppeb 1. augustil, andis viimast korda üle maakonna teenetemärgid.
1. jaanuarist 2018 peaks vabariigi valitsuse plaani järgi maavalitsused ajalooks saama. Sellele vaatamata oli meeleolu Palade põhikooli uhiuues saalis ülipidulik.
Maavanema vastuvõtu avakõneks sai sõna Pühalepa vallavanem Ants Orav, õhtut juhtisid õpilased Karl Richard Kuus ja Lili Karukäpp. Laulis professionaalselt hästi kõlanud naiskoor Anna koos Palade kooli väikeste laululastega. Aastapäevatordil uhkeldas lillede keskel parvlaev Leiger ja tantsumuusikat laskis Artur Raidmets.
Maavanem rääkis koostööst ja jagas esmalt tänukirju. Need said Kaitseliidu Hiiumaa malevkond, Naiskodukaitse Hiiumaa jaoskond, Hiiumaa ettevõtjate liit, Ühendus Kodukant Hiiumaa, politsei- ja piirivalveameti Kärdla jaoskond, päästeameti Hiiumaa päästepiirkond ja Hiiumaa vabatahtlik merepääste selts.
Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kaptenleitnant Roman Lukas tunnustas aktiivset militaarajaloo uurijat, muinsuskaitsjat, Hiiumaa militaarajaloo seltsi ja Hiiumaa militaarmuuseumi üht rajajat ja eestvedajat Mart Mõnistet panuse eest Eesti kaitseväe lähiajaloo säilitamisel ja tutvustamisel rinnamärgiga nr 77.
Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna pealik Mart Reino andis üle organisatsiooni keskjuhatuse aumärgid. Need said Kristjan Reino, Kuido Tõnurist ja Anti Paulus.
“Hiiumaa tänab”
Esimese teenetemärgi “Hiiumaa tänab” kolmest pälvis OÜ Faasion üks omanikke, Hiiumaa ettevõtjate liidu juht ja SA Tuuru nõukogu esimees Tanel Malk. “Ta on alati näinud elu saarel pigem võimaluse kui takistusena ning pidanud väikest kogukonda arengule suunatud väljakutseks,” oli kirjas esildises, millega Malk tunnustamiseks esitati.
Teise teenetemärgi pälvis Ain Tähiste, kelle ülesloetud tiitlite rida sai väga pikk: isa- ja vanaisarollist militaarajaloo jäädvustaja ja ajalooliste laevade ehitajani.
Teenetemärk ametnikule
Kui kaks esimest esitlust lugesid ette õhtujuhid, siis kolmanda teenetemärgi saajat esitles maavanem ise, öeldes, et see on viimane, mille tema välja annab.
Maavanem märkis, et ta pole kunagi ühtki märki andnud riigiametnikule, aga peale maavalitsuse kadumist jääb Hiiumaale nii vähe riigiametnikke, et need võiks lausa looduskaitse alla võtta. Ta rõhutas, et ka riigiametnikud on teinud väga head tööd ja ta annaks heameelega selle tänumedali enamikule Hiiu maavalitsuse töötajatest.
“Kahjuks ma ei saa seda teha – mul ei ole raha nii palju, aga me otsustasime, et üks ametnik selle saab,” nentis maavanem.
“Usun, et paljud hiidlased ei oska teda ametnikuks pidada – ta teeb hulga rohkem kui ametnikult nõutakse. Kuigi me kõik oleme harjunud, et ametnik teeb tavaliselt oluliselt vähem kui temalt nõutakse. Ta on olnud omamoodi hall kardinal oma valdkonnas, selle sõna heas tähenduses. Ta on olnud toetav, ta on kaasa aidanud väga paljudele algatustele, ta on ise algatanud väga häid asju ja ise alati jäänud pigem tahaplaanile,” luges maavanem esitlust.
Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ermo Mäeotsa silmist paistis ehedat üllatust, kui maavanem teatas, et kolmas maakonna teenetemedal on mõeldud talle.
Tunnustuse eest tänades ütles Mäeots, et sellist asja õhtu stsenaariumisse kirjutatud ei olnud: “Usun, et sain selle suure tunnustuse pigem selle eest, et olen riigiametnikuna jätnud tegemata mõned rumalused.”
Hiiu Lehele ütles Mäeots, et “Hiiumaa tänab” on hiidlase medal ja tal on väga hea meel, et seda välja antakse. “Ma ei tea, kas see traditsioon jätkub ja kas keegi Hiiumaa ühinenud omavalitsusest jätkab selle märgi andmist, aga ma väga tahaks loota, et mina ei ole viimane, kes selle sai,” ütles Mäeots.
“Meil on nii palju tublisid hiidlasi, kes kõik vääriksid tunnustamist, see medal on meie oma kunstniku tehtud ja minu arust on see väga ilus. Neid hiidlasi, kes selle saavad, võiks olla rohkem.”
Kannapööre tehtud
Mäeots rääkis, et on juba teinud kannapöörde oma elus ja läks möödunud aastal uuesti ülikooli, seekord magistrantuuri personalijuhtimist õppima.
“Kui ma selle aasta pärast lõpetan, eks siis näis, millised väljakutsed ees ootavad. Ma muidugi tahaksin jääda Hiiumaale, aga kui siin midagi ei ole, eks siis tuleb minna mujale,” nentis 20 aastat maavalitsuses töötanud Mäeots.
Ta lubas, et jääb jätkuvalt seotuks nende kultuurivaldkonna asjadega, mis ta on käima vedanud. “Ükskõik, mis saab maavalitsusest – täna me teame, et need kaotatakse – aga kuidagipidi ma ju kindlasti jään ka Hiiumaale. Isegi kui ma peaks oma töökoha leidma kuskil mujal. Mu kodu on ju siin,” kinnitas ta.
Hiiu vallavanem Reili Rand avaldas lootust, et kui vähegi võimalik, siis üks Hiiumaa omavalitsus jätkab seda traditsiooni. “Maakond jääb ju alles, maavalitsus kaob,” oli tema kommentaar.
Pühalepa volikogu aseesimees Antti Leigri ütles, et maavalitsuste likvideerimine on paratamatus, kuna niisuguse vastutuse on võtnud vabariigi valitsus: “See on nende otsus ja meie riigi kodanikena peame seda austama. Mina seda otsust ei kritiseeri.”
Samas arvas ta, et aeg kahe reformi vahel on liiga lühike ega leia seepärast rahva toetust. “Arvan, et tuleb väga palju segadust ja hetki, kus inimestele öeldakse – me ei tea täpselt, ootame, vaatame. Ma arvan, et tuleb päris palju segaduse aega ja siit ei saagi oodata kodaniku, kui selle inimese, kelle käes on tegelikult riigis võim, toetust.”
