Annaliisa Post Viiri lüpsifarmi peremees Olavi Ellermäe rääkis, et tema tänavuse saagiga rahule ei jää ning ka maisikasvatuses tabas teda ebaõnn. Maisi jaoks on esimesed 40 päeva tema sõnul väga tähtsad, kuid pärast külvi algas põud. Ellermäe rääkis, et külvas maisi paaripäevaste vahedega. “Järjest oli näha, mis päeval oli külvatud; esimesed külvid tulid hästi välja, ei kurda, aga järjest viletsamaks läks,” rääkis ta. Nii ei saanud ta 25 hektarilt üldse saaki.
Ellermäe ütles, et teeb praegu rullsilo juurde, et talvised varud suuremad oleksid, kuid müügiks sööta üle ei jää.
Piimakarja kasvatav Martin Vallikivi rääkis, et suvel olid põllud kuivas ja rohi kohati kõrbenud, mistõttu jäi temalgi saak väikeseks, kuid tänu nii sooja kui ka niiskust pakkunud sügisele on tal vajalik ports rohusilo ja heina siiski olemas. “On see, mis on ja on nii palju, kui on, aga peaks kevadeni välja vedama,” oli Vallikivi optimistlik.
Priidu Ratnik, kes kasvatab nii hobuseid kui ka piimakarja, ütles, et temal on talvesööt olemas, kuid võib-olla teeb veel mõned rullid silo juurde. Ta rääkis, et tema saab pool oma söödast mandrilt, sest käis seda seal ühe sõbraga kahasse tegemas. “Kui ainult oma põllud üle käid, siis pole tänavu aasta piisavalt sööta,” põhjendas Ratnik.
Samas on sööda mandrilt toomine kallis, sest valmistamisega seonduvatele väljaminekutele lisanduvad transpordikulud – nii kütus kui ka praamipiletid. Lisaks kulub edasi-tagasi sõitmisele väga palju aega.
Kuiv suvi langetas ka sööda kvaliteeti. Ellermäe sõnas, et pole analüüse teinud, kuid tõenäoliselt on tänavune sööt kiurikkam ning proteiini- ja energiavaesem kui tavaliselt. Ühe võimalusena probleemi lahendamiseks tõi Vallikivi välja loomade lisasöötmise, mis kompenseerib toitainete vähesuse. Olavi Ellermäe lisas, et veel üks variant on optimeerida loomade arvu ja sügisel tappa rohkem lehmi. “Nii-öelda praagid kergema käega karjast välja,” sõnas ta.
Annaliisa Post
