Annaliisa Post Viiri lüpsifarmi peremehe Olavi Ellermäe sõnul jäi suvel põua tõttu teine niide kesiseks ning saak oli poole väiksem kui tavaliselt – kahe siloaugu asemel tuli ainult üks. Ta ütles, et nüüd on tal silo otsas ja ta käis sellel nädalal esimest korda mandrilt seda juurde toomas.
Ellermäe sõnul pole selline olukord tavapärane ning tal pole varasemalt söödapuudust olnud. “Siin [Hiiumaal] ikka on otsas [sööt], muidu saaks ju kohapealt,” ütles Ellermäe. Ta lisas, et tavaliselt on tal sööta pigem üle jäänud ja teised on tema käest vajadusel lisa saanud.
Anonüümseks jääda soovinud loomapidaja ütles, et on juba mitu kuud nii heina kui ka silo mandrilt sisse vedanud. Ta on praami peal näinud teisigi loomakasvatajaid, kes mandrilt söödaga tulevad. Tema teada on loomapidajad väiksemaid koguseid müünud ka Hiiumaa siseselt j tänavuaastane olukord pole temagi sõnul tavapärane: “Kui on normaaltingimused, siis suudad ikka sööda oma karja jaoks ära varuda.”
Planeerimisel oluline roll
Hiiumaa Agro peremees Sulev Matto ütles, et tema oli väiksema söödakogusega arvestanud. “Eks see loomapidamine on tegelikult planeerimine,” ütles Matto. “See pole nagu laevaliiklus, et ootamatult tuleb. Seda sa nägid juba sügisel, kui niidumasina kuuri panid ja kodus aidaukse lukku keerasid, et mitmeks päevaks süüa on.”
Matto sõnul jäi tema saak eelmisel aastal kolmandiku võrra väiksemaks. Seetõttu on ta pidanud loomade arvu vähendama. Aasta algusest on ära saadetud kaks koormatäit ehk 24 veist ja mai alguses kavatseb ta ära saata veel ühe koorma.
Matto rääkis, et talle helistavad pidevalt loomapidajad ja küsivad: “Sulev, on sul midagi? Sulev, mis sa ülejäägiga teed?” Matto ütles, et vastab küsijaile, et selle heina, mis tal üle jääb, söödab ta loomadele ära ja jääb puudugi.
Kalda talu peremees Mati Vallikivi ütles, et temal loomasööta jätkub ning ta on veidi ka teistele müünud. Vallikivi sõnul on temalegi üsna palju helistatud ja sööta osta tahetud, kuid ta ei julge nii palju müüa, sest ei tea, millal lehmad välja saavad.
Vallikivi sõnul pole tal söödaga probleemi, sest on oma maid pidevalt uuendanud ning värskendatud maad annavad paremat saaki: “Kui maad pole kakskümmend viis aastat küntud, siis sellele mõjub ilmastik rohkem.”
Hinnad laes
Veiste ja hobuste kasvatamisega tegeleva Priidu Ratniku sõnul on tänavu aastal üle Eesti selline söödapuudus, et igal pool on hinnad üleval. Ta tõi näiteks, et kui tavaliselt maksab heinarull 7–8 eurot, siis praegu on hind tõusnud 12–15 euroni. “Praegu ei taha heina juba alla kümne euro keegi anda, siis peab ikka hea sõber olema,” ütles Ratnik.
Hinnad on märgatavalt tõusnud ka Vallikivi sõnul – heinarulli hind on kerkinud pea 10 euro võrra, silol vähem. “Nad pakuvad kohe sellise hinna, mida ma pole elu sees kuulnud heina eest saavat,” rääkis Vallikivi.
Loomad õue veel ei pääse
Kuigi mõned loomakasvatajad peavad loomi väljas kogu aeg, siis Ellermäe ütles, et praegu on veel maa märg ning enne mai algust loomadel välja asja pole. Ratnik ütles samuti, et ilmselt saavad veised karjamaal söönuks alles maikuus.
“Kui sa enne jüripäeva saad käia T-särgiga,” rääkis Matto, “siis tuleb kehv rohukasv, aga siiamaani on üsna külm olnud. Täna [kolmapäeval] on kergelt soe, aga päris T-särgi ilm ei ole. Nii et rahvatarkuse järgi peaks tulema suhteliselt kiire ja soe kevad.”
Matto sõnul on ilmast suurem probleem hoopis haned ja lagled, kes heinataimedel ja teravilja orasel esimesed lehed ära söövad, sest nii ei saa taimed kasvama hakata. “Üks mees on kohe eraldi, kes peab käima hommikust õhtuni ainult lindusid peletamas,” rääkis ta. Matto ütles, et lindude peletamine on praegu üks, millest samuti sõltub, kui palju ja kas sööta järgmisel aastal puudu jääb.
ANNALIISA POST
