Merike Linnamägi Keskkonnaminister kinnitas suur-rabakiili kaitse tegevuskava, milles ette nähtud uuring annab vastused liigi laienevale levikule ja võimaldab planeerida kaitsetöid.
Kui suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) oli veel seitse aastat tagasi Eestis üsna haruldane, siis viimastel aastatel on liik oma levilat laiendanud ja muutunud kaitsealustest rabakiilidest arvukuselt teiseks valgelaup-rabakiili järel.
2008. aasta andmetel leidus liiki peamiselt vaid Kagu-Eestis, kuid praeguseks on suurenenud nii leiukohtade arv Kagu-Eestis kui ka tekkinud uusi leiukohti Lääne-Eestis ja saartel ning Võrtsjärve piirkonnas.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi rääkis, et alates 2012. aastast on Hiiumaal avastatud kuus leiukohta, mis jäävad Pühalepa, Hiiu ja Emmaste valda. “Seega on Hiiumaa jaoks tegu uue ja huvitava liigiga,” ütles Linnamägi ja soovitas loodushuvilistel saarel leiduvaid kiile uurida, sest tõenäoliselt võib nende levik suuremgi olla.
Leiukoha võiks sisestada loodusvaatluste andmebaasi http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/ Internetis keskkonnaameti kodulehel on üleval ka eestikeelne liigimääraja.
Eestis on kokku registreeritud 105 leiukohta. Uute leiukohtade avastamist on otseselt mõjutanud LIFE projekti Drangonlife raames 2010. aastal Eestis läbi viidud ulatuslik liigi inventuur.
Suur-rabakiilile on võtmetähtsusega paljunemiseks sobivate veekogude olemasolu. Liik eelistab taimestikurikkaid järvesoppe, kobraste ülespaisutatud veekogusid ja väikeseid veekogusid teetammide taga, mis on madalad ja kus vesi kiiresti soojeneb. Nimele vaatamata suur-rabakiil rabalaugastes ei ela.
Liiki ohustavad enim kopratammide lõhkumine, tiikide eutrofeerumine põllumajanduse intensiivistumisel, tiikide kinniajamine põllumaa suurendamise eesmärgil ja võsastumine maahoolduse ja karjapidamise lõpetamisel. Nimelt arenevad suur-rabakiili vastsed veekogus kaks-kolm aastat enne, kui neist saavad veekohal lendavad kiilid ning kui kopratamm lõhkuda või ala kuivale jätta, hukkuvad sinna eelmisel kolmel aastal munetud munadest kasvanud kiilivastsed.
Suur-rabakiil kuulub Eestis kolmandasse kaitsekategooriasse ning punase raamatu kategooria “Puuduliku andmestikuga” liikide hulka. Liigi jaoks pole Eestis kaitstavaid alasid moodustatud.
Tegevuskava koostamist rahastas Euroopa Liidu LIFE programmi projekt “Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine levila põhjapiiril Eestis ja Taanis”. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel.
