Kuu aja jooksul teine pikett

Vähem kui kuu peale eelmist piketti korraldas MTÜ Hiiu Tuul eile Hiiu vallamaja ees järjekordse meeleavalduse, milles nõuti, et Hiiu vald loobuks lepingust Loode-Eesti meretuulepargi arendajatega.
Kui eelmisel osales ligi sadakond, siis sellel u 40 meretuule­pargivastast. Piketti jälgis Hiiu vallavolikogu esimees Jüri Ojasoo.
Hiiu Lehele ütles Ojasoo, et igal inimesel on demokraatlikus ühiskonnas võimalus ja õigus avaldada oma meelsust.
Ojasoo viitas, et 8. märtsi koostöölepingu avalikul arut­elul Kärdla kultuurikeskuses oli võimalik lepingusse esitada omapoolseid ettepanekuid, sh ka piketil osalejatel.
Eilsel eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul arutati Hiiu valla ja meretuulepargi­arendajate koostöölepingu sisu koos esitatud muudatusettepanekutega. Kokku oli arutlusel üle 30 ettepaneku. Kaks täpsustasid loodava MTÜ põhikirja, suur osa olid valla ja arendajate lepingu täpsustused. 58 allkirjaga ühispöördumises nõuti, et lepingut ei tohiks sõlmida enne valdade liitumist.
MTÜ Hiiu Tuul korraldatud pikett oligi ajendatud eile vallamajas toimunud Hiiu vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni laiendatud koosolekust, kus arutati ASi Nelja Energia, OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark ja Hiiu valla vahel sõlmitavat koostöölepingut ning toimus pool tundi enne selle algust.
MTÜ Hiiu Tuul liige Hergo Tasuja luges ette pöördumise Hiiu vallavolikogu poole. Selle sõnumiks oli, et maailma suurim meretuulepark ei saa olla ühe valla, Hiiumaa valdade või Eesti otsustada, vaid Läänemere ja seda ümbritsevate riikide teema ning sellele tuleb nõuda rahvusvahelist ekspertiisi. Samuti kritiseeriti vananenud tehnoloogiat, millega ei tohiks Läänemerd ära reostada.
“Oleme igati argumenteeritud ja tasakaalustatud arut­elude poolt ja kui selle osaks on pikett, siis miks mitte, kuid iga avaliku kajastuse puhul peaks kõlama nii poolt-, kui vastuargumendid,” kommenteeris Hiiu Lehele piketi toimumist Nelja Energia juhatuse liige Martin Kruus.
Kruus viitas, et Loode-Eesti meretuulepargi plaanidele  juba on koostatud laiaulatuslik ekspertiis ning selleks on keskkonnamõjude hindamine, mille teostamisel osales nii Eesti teadlaste paremik kui ka rahvusvahelised eksperdid.
Kruus ütles, et Loode-Eesti meretuulepargis kavatsetakse kasutada parimat saadaolevat tehnoloogiat, mis kindlasti ei reosta Läänemerd.
“Tuuleenergia on kõige suurem taastuvenergia allikas Põhja-Euroopas nii täna kui tulevikus ja selle kasutuselevõtust saaks võita nii Eesti kui Hiiumaa,” ütles Martin Kruus Hiiu Lehele.