Hiiu Tuule meeleavaldus tuleb jälle

Hiiu Tuul korraldab kolmapäeval enne Loode-Eesti meretuule­pargi avaliku arutelu algust kultuurikeskuse ees meeleavalduse nagu see toimus ka 2017. aasta märtsis.
Mullu ostis Eesti Energia tütar­ettevõte ASi Nelja Energia koos selle algatatud meretuulepargi arendusega Hiiumaa madalikel. Augustis käis Enefit Green välja soovi jätkata eelmise omaniku arendust. Merre, kuni 12 kilomeetri kaugusele Hiiumaa rannikust asuvatele meremadalikele kavandatav ligi gigavatise võimsusega tuuleelektrijaam oleks praegu maailmas töötavatest suurim.
Avamerepargi võimsuseks plaanitakse 700–1100 megavatti, mille peaks andma 107 kuni 182 tuulikut. Elektrit võiks selline park toota 2,4–3,8 teravatt-tundi. Võrdluseks, et Eestis kokku tootsid tuule­generaatorid eelmisel aastal 590 gigavatt-tundi energiat.
Kuu aega on uuendatud Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruanne olnud avalikustamisel ja kolmapäeval, 18. septembril on kell 16 algab selle avalik arutelu Kärdla kultuurikeskuses.
Nii nagu 2017. aasta märtsis, võtavad ka seekord KMH arutelule saabujaid vastu meeleavaldajad, lubas keskkonnakaitseühingu MTÜ Hiiu Tuul eestkõneleja Inge Talts.
Enefit Greeni esindajad eesotsas juhatuse esimehe Avo Kärmasega kohtusid eelmisel nädalal nii Hiiumaa vallajuhtide kui MTÜ Hiiu Tuul esindajatega.
Vallavanem Reili Rand ütles, et nemad said kohtumisel lühiülevaate KMH täienduste olulisematest tulemustest, samuti tutvustati 18. septembril toimuva KMH avaliku arutelu ülesehitust.
“Koostöölepingust me sisulisemalt ei vestelnud, kui vaid taaskord kinnitas ettevõtja, et koostööleping ja sealsed kohustused kehtivad ja on siduvad,” vastas Rand küsimusele koostöölepingu kohta.
Keskkonnakaitseühing MTÜ Hiiu Tuul aga saatis peale kohtumist välja pressiteate, et Loode-Eesti tuulepargi rajamiseks puudub õiguslik alus. Ühe põhjendusena toodi, et riigikohus tühistas Hiiu maakonna mereala teema­planeeringu tuuleparkide arendusalade osa.
Talts ütles eile, et tema andmetel pole riigikohtu otsust sellesse dokumenti sisse viidud ja tuuleparkide arendus­alad on tühistamata.
Praegused arendajad lähevad eelnimetatud dokumendist ilmselt aga üldse mööda. Nimelt vastas keskkonna­ministeerium MTÜ Hiiu Tuul päringule, et Loode-Eesti meretuulepargi rajamisel lähtutakse eelkõige üleriigilisest planeeringust “Eesti 2030+” ja arengukavast “Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+”. Samuti toetutakse kliimapoliitika põhi­alustele aastani 2050.
Asekantsler Harri Liiva allkirjaga dokumendis märgitakse veel, et riigi eriplaneeringut ei ole eelnimetatud elektri­jaamale algatada vaja, kuna selle asjaajamine algatati enne vastavat seadusemuudatust ning seega tuleb taotlus menetleda lõpuni taotluse ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.