Connect with us

Taristu

Hiiu meretuulepargi eelprojekt valmib sügiseks

railbaltica.org
Enefit Green sõlmis lepingu Hiiumaast põhja poole kavandatava meretuulepargi tehnilise lahenduse analüüsimiseks. Plaanide kohaselt valmib pargi eel­projekt tänavusügiseks.
Hiiu meretuulepargi, varasema nimega Loode-Eesti meretuulepargi eelprojekti koostab rahvusvaheline konsultatsiooniettevõte Ramboll. Eelprojekti koostamise käigus analüüsitakse erinevate tuulegeneraatorite alternatiive, aga ka pargi alajaamade ja ühendus­kaablite lahendusi. Veel hõlmab projekt lähikonna sadamate ehitus- ja hooldusaegsete võimaluste ning vajaduste kaardistust. Tehniliste lahenduste puhul annab eelprojekt sisendi keskkonnamõjude hindamisse.
Enefit Greeni meretuuleenergia arendusjuht Karmo Kõrvek ütles reedel saadetud pressiteate vahendusel, et eskiisprojekt annab täpsema ülevaate, milline Hiiu meretuulepark olla saaks. “Projekt ei anna lõplikke vastuseid, vaid esitab ettepanekud lahendustest, mis on mõistlikud nii tehniliselt kui ka keskkonnamõjude vaates. See info on oluline nii arendajale, ametiasutustele kui ka võimalikele partneritele ettevõtjate seas,” sõnas Kõrvek.
Eelprojekti koostaja selgus veebruaris välja kuulutatud avaliku hankega, mille võitis Taani päritolu Rambolli kontsern, mis koostanud nii meretuuleparkide tasuvus­arvutusi kui ka tehnilisi projekte kogu maailmas.
Saarest 12 km põhjas
Hiiu ehk Loode-Eesti mere­tuulepark on kavandatud Hiiumaast põhja poole u 12 km kaugusele saare rannikust. 1,1 gigavatise võimsusega tuulepargi prognoositav toodang on kuni 5 teravatt-tundi.
Pargi arendust alustas 2006. aastal AS Nelja Energia. 2010. aastal kiideti projekti keskkonnamõjude hindamise programm heaks ja käivitusid uuringud, mille ulatust on mitmel korral täpsustatud. Praegu on pargi keskkonnamõjude hindamine lõpusirgel.
Hindamisse on lisatud suurema võimsusega tuulikute tüübid, kuna vahepeal on turbiinide tehnoloogia arenenud. Päris algses plaanis ette nähtud 7megavatiseid (MW) enam ei toodeta ja praegu rajatavatesse parkidesse püstitatakse 12MW võimsusega tuuleturbiine. Tootjate hinnangul on 2025. aastast valdavalt kasutusel 15MW ja 2030. aastal, mil Hiiu park võiks ehitusjärgus olla, on tõenäosus suur, et tootmises on 20MW võimsusega tuulikud. Sellepärast hinnatakse praegu ka 20MW tuuliku keskkonnamõju.
Keskkonnamõju järgmine avalik arutelu toimub pärast seda, kui täiendavad uuringud ja analüüsid on läbi viidud. Kui keskkonnamõjude hindamise etapp on läbitud, peab aruande heaks kiitma ka keskkonnaministeerium. Keskkonnamõjude hindamine on kavas lõpetada 2023. aasta jooksul. Seejärel oleks pargile võimalik saada vee-erikasutusluba ja taotleda hoonestusluba. Praeguse tegevusplaani järgi oleks 2028. aasta kõige esimene aeg, kui ehitust on võimalik alustada.
Planeering puudu
Tuulepargi merre rajamine eeldab, et valitud piirkond on mereala planeeringuga tuule­energeetika arenda­miseks kinnitatud. Praegu on Eestis kinnitatud planeering ainult Pärnu maakonnaga piirnevate merealade kohta. Riigi merealaplaneering, mis katab suurt osa ülejäänud Eesti merealast, on küll valmis, kuid pole veel kehtestatud. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonna­planeering on kehtestatud, aga tuuleenergia osa selles tühistas 2018. aastal riigikohus.
Enefit Greeni seisukoht on, et kui riigi mereala­planeering saab kogu ülejäänud Eesti kohta kehtestatud, siis ei ole mõistlik, et Hiiumaa ümbrus jääb ainukeseks alaks, kus pole läbi kaalutud piirkondi tuuleenergeetika arendamiseks.
Seni jätkab Enefit Green hoonestusloa ja vee eri­kasutusloa saamiseks vajalikke uuringuid, mille läbi viimine ei sõltu mereala­planeeringu olemasolust.
Ülevaade vallale
Vallavalitsuse ja valla­volikogu liikmed said ülevaate Hiiu meretuulepargi arendusest kolmapäeval, 27. aprillil, kui Kärdlas toimus Enefit Greeni ja Hiiumaa valla esindajate kohtumine Hiiu meretuulepargi teemal.
Kõrvek tegi kohtumisel lühiülevaate taastuvenergia arendamise üldisest olu­korrast. Pikemalt rääkis ta Hiiu meretuulepargi arendusest viimase poole aasta jooksul.
Hiiu Tuul MTÜ kõneisik Inge Talts juhtis peale 27. aprilli kohtumist välja saadetud pressiteates tähele­panu, et vastavalt riigi­kohtu otsusele ei ole tuuleparke Hiiu merealale võimalik rajada. “Sellises olukorras ei ole arendustegevusega jätkamine õigusriigile kohane,” hindas Talts.
Talts viitas, et hoolimata tuulegeneraatorite võimsuse mitmekordistumisest toimub keskkonnamõju hindamine ikka 2010. aastal heaks kiidetud programmi alusel. Ja seda hoolimata seaduste ja rahvusvaheliste lepete täienemisest – Euroopa maastiku­konventsioon jõustus Eesti kohta 2018. aastal.

Toimetaja
HARDA ROOSNA

Veel lugemist:

Uudised

Juba aprillis hakkas tulema teateid, et Hiiumaa staari staatuses karu on väga liikuv ja läbib pikki teekondi põiki üle saare, kuni mai algul jäädvustas...

Digileht

Hiiu Leht 17.mail Karu jookseb mööda saart nagu pöörane Hiiumaa sai uue piiskopi Hiiu Leht muudab ilmumispäeva ja sagedust Sõdurid päästsid külarahva jalavaevast. Digilehe...

Uudised

Alates 6. juunist hakkab Hiiu Leht paberil ilmuma kord nädalas 20-leheküljelisena neljapäeviti. Kõik paberlehe tellijad saavad võimaluse kolme kuu jooksul veebiuudiseid tasuta lugeda.  Lugeja...

Uudised

Hiiumaa huvide paremaks kaitsmiseks ja esindamiseks asutas 16 saadikut teisipäeval riigikogu Hiiumaa toetusrühma ja valis selle esimeheks Reili Ranna ning aseesimeheks Enn Eesmaa. Toetusrühma...