Kuu aega koroonavaktsiini: kõrvaltoimeid vähe ja need on pigem kerged

Esimese kuu ja mõne päevaga (27.12–31.01) sai Ravimiamet koroonavaktsiini kohta 309 kõrvaltoime teatist, mis on alla ühe protsendi kõikidest vaktsiiniannustest. Kõrval­toimed võivad olla lühiajaliselt häirivad, kuid valdav enamik neist on kerged ja mööduvad, kirjutab Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.
Selle ülevaate kirjutamise ajaks on Eestis manustatud umbes 38 590 annust koroona­vaktsiini ja kõrvaltoime teatisi on tulnud neist 0,8% kohta ehk 309. Enne vaktsineerimise alustamist toonitati tervishoiutöötajaile, et kõikidest võimalikest vaktsiini kõrvaltoimetest võiks ravimi­ametile teada anda. Sestap on ka tavapärasest aktiivsem kõrvaltoimest teatamine olnud rõõmustav. Võrdluseks, tavapärastel aastatel oleme saanud kõikide ravimite kohta kokku ligikaudu 400–500 kõrval­toime teatist.
Kõikidest teatistest 298 olid mittetõsise ja 11 tõsise kõrvaltoime kohta. Tõsist kõrval­toimet sisaldanud teatistes on kirjeldatud eelkõige ülitundlikkus­reaktsiooni vaktsiinile, millest kõik vaktsineeritud on paranenud. Seetõttu toonitamegi pidevalt pärast vaktsineerimist 15–20 minutiks jälgimisele jäämise vajalikkust. Tõsisteks oleme hinnanud ka mõned vaktsineerimisega seotud stress-reaktsioonid, mis vajasid kohest ravimi manustamist või sekkumist ja ka need vaktsineeritud on kõik paranenud.
Mittetõsistest kõrvaltoime­test on kirjeldatud üsna tavapäraseid vaktsiinide kõrvaltoimeid, näiteks süstekoha valu, -turset, -punetust, aga ka peavalu, pearinglust, halba enesetunnet, nõrkust ja jõuetust, uimasust, väsimust, palavikku, külmavärinaid, lihas- ja liigesvalu, lümfi­sõlmede turset ja valulikkust, maitse- ja lõhnataju kadu ja näo tundlikkus­häire teket.
Seni laekunud kõrvaltoimed on COVID-19 vaktsiinide kliinilistes uuringutes nähtuga sarnased ning eeldatavad. Samuti on leidnud kinnitust uuringutes täheldatu, et pärast teist süsti ilmnevad kõrval­toimed on intensiivsemad ja paikseid kõrvaltoimeid ja üldnähte esineb noorematel sagedamini, võrreldes eakatega. Täpsemaid andmeid kõrval­toime teatiste kohta esitab ravimiamet iganädalaselt oma kodulehel.
Seega võime öelda, et seni on COVID-19 mRNA vaktsiinide ohutusprofiil hea. Kõrvaltoimeid tekib ja need võivad olla lühiajaliselt häirivad, kuid valdav enamik neist on kerged ja mööduvad.
Kuidas käib kõrval­toimetest teatamine
Kõik kolm praeguseks Euroopa Liidu turule lubatud koroonavaktsiini said tingimustega müügiloa. See tähendab kõrgendatud tähelepanu nii ettevõtte enda kui ka Euroopa Liidu ravimiametite poolt. Kõigiks lisauuringuteks on oluline, et võimalikest kõrval­toimetest antakse vaktsineerijale aktiivselt teada.
• COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervis­hoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks.
• Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub. Erinevalt kõrval­toimest on kõrvalnäht iga­sugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal, olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.
Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi. Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral.
Ravimiametile saabunud teatised edastame ka Euroopa ühisesse kõrvaltoimete andme­baasi ning kõikide riikide andmete pealt tehakse juba vajadusel täpsemat statistikat võimalike kõrvaltoimete kohta.