Shutterstock Teadupärast sisaldab kala hulgaliselt omega-3-rasvhappeid, proteiini ning ka vajalikku D-vitamiini, kuid need pole alati argumendid, mis veenaksid lapsi kala sööma.
“Meie koolikokad on veendumusel, et kala pole erilisem mistahes teistest lihadest ning võiks kuuluda vähemalt kord nädalas iga lapse toidulauale. Tulenevalt määrusest peab kord nädalas ka koolisöökla menüüs olema kala. Näeme, et kui lapsele pole kodus kalasöömist tutvustatud, siis on seda keerukam teha ka koolisööklas,” selgitab Baltic Restaurants Estonia AS müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson.
Koolitoitlustaja sõnul panustavad nemad kala populariseerimisse nii, et muudavad kalatoitude retsepte lastele meelepärasemateks. Nii on vähendatud menüüdes kalast valmistatud pajaroogade ja hautiste osakaalu ning hakatud kala portsjontükina serveerima. Laste suureks lemmikuks on kujunenud ka kodumaisest latika hakklihast valmistatud vormiroog, mis meenutab pikkpoissi.
Koduköögis soovitab toitlustaja laste soove arvestada, kalapraadide valmistamisse loovalt suhtuda ning muidugi kannatust varuda. Et kalasöömine kiiremini selgeks saaks, jagavad Daily koolikokad järeleproovitud nippe kalatoitude valmistamiseks ja serveerimiseks.
Lihtsad maitsed
Varases lapseeas tundma õpitud maitseid eelistavad inimesed ka täiskasvanuna.
Kalasse umbusklikult suhtuvad lapsed tuleb esiti harjutada grillitud, pannil praetud või ahjus küpsetatud ja vähese soolaga maitsestatud kalaga. Esialgu ei tasu kala teiste toiduainetega segada, vaid lubadagi lapsel avastada kala puhast maitset. Kui kalamaitse on tuttav, saab asuda eksperimenteerima erinevate vürtsisegude, maitseainete, paneeringute ja kastmetega.
Peida ja maitsesta
Lapsed söövad suurema tõenäosusega toitu, mis on nende pikaaegne lemmik – nii saab burgeri vahele panna kalakotleti, spagetiroas asendada lihapallid kalapallidega ning lisada kala erinevatesse lemmikkastmetesse.
Kindlasti tuleks kalakogustega olla esialgu tagasihoidlik. Näiteks kalakotlettide valmistamisel võib pool kala kogusest asendada hoopis kartuli või mõne muu meelepärase köögiviljaga. Tasub meeles pidada, et valge kala on tagasihoidlikuma maitsega, seega on mistahes valge kala kalamaailmaga tutvumiseks parim. Kalale iseloomuliku maitse peitmiseks võib sellele lisada natuke mett või mõnda muud naturaalset maitseainet.
Küsi lapse eelistusi
Lapsed on täiskasvanutest tihti pirtsakamad, mistõttu ei ole vaja neid sundida sööma kala nii nagu see täiskasvanutele meeldib. Räägi lapsega ja uuri, millisel viisil valmistatuna ta kala soovib. Mõni laps armastab juustus, teine kastmes, kolmas hoopis kergelt grillitud ja neljas paneeritud kala. Lapse soovidele vastu tulles võid kindel olla, et varsti õpib pesamuna kalatoite hindama.
Serveeri mänglevalt
Laste jaoks on toidu välimus sama oluline kui selle maitse. Seepärast on eriti oluline läheneda kokakunstile loovalt. Väikelastele meeldib süüa näppudega, mis annab hea võimaluse valmistada tervislikke kalapulkasid värskest kalast. Soovi korral saab põnn neid ka meelepärasesse kastmesse kasta. Samuti söövad lapsed parema meelega toitu, kui sellest on taldrikule paat või maja ehitatud. Nii võibki koduste kalapulkade ja köögiviljadega kujutada taldrikul erinevaid esemeid ja kujundeid. Mida vanemaks saab laps, seda vähem peab serveerimiskunstile pühenduma. Siis tuleks hoopis kala tervislikkusest rääkida ning kord nädalas terve perega kalatoitu nautida.
Kalavõõrale lapsele tuleks kala pakkuda üks-kaks korda nädalas. See võimaldab lapsel harjuda kala maitse, tekstuuri ja lõhnaga. Kokku võib kalaga tutvuse sobitamisele kuluda 10–15 toidukorda.
HIIU LEHT
