Harda Roosna Hiiumaa muinsuskaitse seltsi neljas vanade piltide vaatamine oli pühendatud fotograaf Nikolai Königsfestile (1872–1949). Seltsi liige Elmo Viigipuu ütles, et Königsfest on Hiiumaa varastest fotograafidest jätnud 20. sajandi algul kõige toekama jälje saare pildilisse minevikku ja tema töö vääriks jäädvustamist ka trükisõnas.
Koduloouurija Andrus Martin on uurinud fotograafi elulugu ja tutvustas seda kuulajaile. Martin ütles, et üht-teist on teada, kuid kahjuks puudub selgus, millal täpselt ja kui kaua Königsfest Hiiumaal elas ja fotograafina tegutses. Tema esimene Hiiumaa periood algas aastal 1905 või juba 1898, täpselt pole teada.
Königsfest sündis 19. augustil 1872 Venemaal Pensas fotograaf Sigismund Königsfesti pojana. Kuramaalt pärit isa tegutses 1850ndatel Tallinnas pagarina, 1857. a detsembrikuu ajalehes Eestimaa Kubermangu Teataja kutsutakse inimesi S. Königsfesti pagariärisse Viru väravate juures head ja paremat maitsma. Oktoobris 1857 laulatati Königsfest Rootsi-Mihkli kirikus Soomes Turu linnas sündinud soomerootslase Auguste Mathilde Malmiga. Pole teada, millal Eestist lahkuti, alul ilmselt Riiga ja sealt edasi Venemaale, kuni 1872 Nikolai Pensas sündis, sedastas Martin.
Nikolai lõpetas 1885. aastal Astrahani reaalkooli ja 1898–1904 õppis Berliinis fotograafiat, oletatavasti õpingute vahepeal ka töötades. “Teine võimalus, et ta liikus edasi-tagasi,” avaldas Martin arvamust, miks Königsfesti õpingud nii pikalt kestsid.
1895 tuli ta Hiiumaale, aga sellest, mida ta tegi vahepealsed tosinkond aastat, pole midagi teada, tõdes Martin.
Ka see, kuidas ta sattus Eestisse, pole teada. Suuremad tööd, mida Königsfest Eestis tegi ja mis on teada, oli rahvarahutuste käigus põletatud mõisate ülespildistamine aastatel 1905–1906.
Kuskil sajandi lõpus ilmusid esimesed Hiiumaa pildid, mis valdavalt olid pruunitoonilised. Hilisemal ajajärgul kasutab Königsfest ka uuemaid fotomaterjale ja ilmub välja ka hallil paberil fotosid.
Martin viitas, et August Wupperfeldt, kes andis välja esimesed Hiiumaa teemalised postkaardid, kasutas selleks mitmeid Königsfesti pilte. Tema 1905 välja antud postkaartide puhul on ebaselge, kas fotod nende tarbeks on tehtud aastal 1905 või juba 1898. Esimesed Königsfesti poolt väljaantud trükitud postkaardid ilmusid müüki hiljemalt aastal 1907, hilisemad aastal 1911.
Kõik seni publitseeritud eluloolised andmed väidavad, et Königsfest oli Hiiumaaga seotud aastast 1912 ja 1920ndate algul. Martin väitis oma andmetele tuginedes, et ajavahemikus 1907–1914 pidi ta olema Hiiumaal kõige tihedamini. Näiteks aastal 1913, kui Hiiumaal kino näitama hakati, oli ta siin juba ametis kinotehnikuna. Samuti oletab Martin, et aastatel 1907–1917 oli ehk periood, mil Königsfest töötas oma Vabaduse tänava ateljees.
Arhiivist tellis Martin Königsfesti isikutunnistuse koopia, millest on näha, et aastal 1924 on ta juba Saaremaal, kus ta omale isikutunnistust taotles. Isikutunnistus on kasutusel olnud üheksa aastat ja huvitav on see, et sellel on igal aastal pandud tempel, et liikuda tohib ta Tallinna piires ja kuni 25 kilomeetrit Tallinnast, Tartu piires ja Petserimaa piires.
Selgituseks, et Königsfest oli baltisakslane, kelle liikumisel iseseisvas Eestis silma peal hoiti. 1936. aastal sai ta Eesti kodakondsuse. Välja on tulnud ka niisugune huvitav fakt, et igipõline vanapoiss otsustas abielluda, enne kui Hitleri kutsel 1939. või 1940. aastal Saksamaale lahkus. “See oli periood, kui võimalikult kiiresti paari mindi, et rohkem inimesi saaks siit lõikama,” nentis Martin.
Andrus Martin kutsus talle (andrusmartin@hot.ee) või Elmo Viigipuule (elmo@hot.ee) või Hiiumaa muuseumisse Urmas Liidile teada andma, kui kellelgi on Königsfesti fotosid, et neid dateerida. Nende alusel saaks ehk täpsemalt määratleda perioodi või perioode, mil ta saarel elas ja töötas ning mida pildistas.
Hiiumaa muuseumi töötaja Urmas Liit tutvustas muuseumi kogus leiduvaid Königsfesti pilte.
Eesti tuntuim ja ühe suurima postkaardikogu omanik Aivo Aia esitles Königsfesti postkaarte.
Enda kogus leiduvaid Königsfesti fotosid näitas ka Indrek Liiva. Elmo Viigipuu esitles nii enda fotosid kui neid, mis tallel ajalooarhiivis, Läänemaa muuseumis ja leidub veebilehel hansaantiik.
Hea oli, et kõrvuti oli üles seatud kaks videoprojektorit ja kahel kõrvutiasuval ekraanil oli huvitav võrrelda, kuidas fotograaf on eri võtet kadreerinud.
