Kiputuskonverentsilt võeti kaasa konkreetsed tulemused

Aprillikuu viimasel neljapäeval kogunesid Hiiumaa õpetajad ja haridusjuhid Suuremõisa lossi kiputuskonverentsile, kust naasti tegevusplaaniga.
Kiputama on hiiukeelne sõna, mis tähendab liigutama ehk konverentsi teemaks oli liikumine koolis ja lasteaias, aga ka liikumise mõju õppetööle ja vaimsele tervisele.
Päeva lõpuks sõnastasid haridus­asutuste töötajad konkreetse tegevuskava, mida kohe ja tulevikus ellu viiakse, et lapsi rohkem liikuma suunata. Kindlasti saab tegevuskavaga asutustes veel edasi tööd teha, ent nurgakivi on asetatud.
Nii tõi Emmaste põhikool välja, et nad kasutavad tantsu- ja mänguvahetunde, lisaks suunavad õpilasi vahetunde õues veetma.
Käina lasteaed üllatas ja ütles, et konverentsil sündis otsus hankida tasakaalurada. Direktor Aire Nurk võttis endale ülesande see asi ära korraldada. Sarnaselt Emmaste lasteaia kollektiivile saadi inspiratsiooni Rapla lasteaialt Naksitrallid ja otsustati, et koolieelikuid hakatakse hommikuti õues vastu võtma.
Emmaste lasteaed Naksi­trallid, kelle sõpruslasteaed Rapla on, lisas oma plaanidesse veel õuepäevad ja virgutusvõimlemise.
Kärdla lasteaed pani tegevus­kavasse katuse alla redelitest ronimisseina rajamise.
Palade ja Suuremõisa koolide ühisest mõttetööst koorusid ideed tuua liikumis­pausid igasse tundi ja mahutada päeva­plaani 20minutine liikumis­vahetund.
Kärdla kool otsustas paigutada koridori mänguvahendite kapi. Samuti jätta võimla ukse vahetundideks lahti.
Valla esindus seadis eesmärgiks kaardistada laste­aedade ja koolide vajadused tegevuste elluviimiseks, sihiga kajastada need terviseprofiili tegevuskavas.
Inspireerivad esinejad
Konverentsil tegi avaettekande tantsu- ja liikumisterapeut Eva Kouhia. Ta kordas tõde, et kõige paremini mõjub õpetaja isiklik eeskuju ning tegutses oma sõnadega kooskõlas. Nii pani Kouhia kuulajad ettekande jooksul liikuma ja harjutusi kaasa tegema. Igaüks sai enda kehal tunda, kuidas näiteks käelised harjutused enesetundele hästi mõjuvad ning aitavad edaspidi kuulates paremini fookust hoida.
Huvitava faktina jäi Kouhia ettekandest meelde, et uuringute järgi oleks ajule kasulik, kui inimene liiguks 19 kilomeetrit päevas.
Liikuma Kutsuva Kooli (LKL) võrgustiku juht Maarja Kalma andis õpetajatele huvitava idee, kuidas küsimustele, olgu või koduse ülesande kontroll, saab vastuseid anda läbi liikumise. Loomulikult laskis ta selle kuulajatel ise omal käel järele proovida.
Kalma tunnustas hiidlasi, et koolid on avatumad liikumis­elementide kasutamisel õppe­töös kui meie lõunanaabrid Saaremaalt – see tähendab, et Hiiumaal on LKLiga liitunud rohkem koole, neli.
Rapla lasteaia Naksitrallid liikumisõpetaja Maiu Albo andis praktilisi näpunäiteid, kuidas paremini ära kasutada lasteaia õueala. Näiteks toimub neil koolieelikute vastu­võtt hommikuti õues. Lisaks on töökavas õuesõppe päevad, mil ka söögipauside ajaks hoonesse ei minda.
Paikuse lasteaia direktor Ene Mihkelson tutvustas oma asutusse rajatud 333meetri pikkust siseterviserada, mida aktiivselt kasutatakse.
Ajendiks laste ülekaal
Konverentsi algidee tekkis töögrupi esimesel kohtumisel sügisel. “Päris täpselt ei mäleta, kes mida ütles, kuid teemaks oli Hiiumaa laste ülekaal ja mida koolid ning lasteaiad sellega seoses teha saavad,” meenutas Tiina Talussaar Innovest. “Samuti soovisime õpetajateni tuua uuemaid rõhuasetusi liikumise mõjust õppimisele, vaimsele tervisele ja ajutegevusele üldiselt.”
Talussaar lisas, et eesmärk oli pakkuda õpetajatele lihtsaid, uusi ja põnevaid ideid ning nippe, mida nad reaalselt saaksid oma igapäevatöös kasutada.
Töögruppi kuulusid koolide esindajad Margit Kagadze ja Antti Leigri, lasteaedade esindajad Liina Lepamaa ja Ingrid Prikk, vallast Ivi Remmelg ja Karin Kokla, Innovest Tiina Talussaar ja Tiina Kütt.

Hergo Tasuja