Tähtajaks laekus Hiiumaalt Elektrilevile 628 kiire interneti sooviavaldust, uuesti saab oma soovist teatada maikuus.
Möödunud aasta lõpuks oli Elektrilevile oma soovist kiire internetiga liituda teada andnud 628 majapidamist, mida on koguni 110 rohkem, kui oli Hiiumaa vallale esitatud avaldusi.
Juba sügisel registreerusid Hiiumaa valla korraldatud küsitluse vahendusel kiire internetiga liitumiseks 518 aadressi. Peale valla küsitlust tuli aga sellest uuesti teatada võrgu ehitushanke võitnud ASile Elektrilevi.
“Uuesti oli vaja sooviavaldused esitada, kuivõrd Elektrilevil ei ole varasemaid andmeid,” ütles Elektrilevi
sideteenuste juht Oliver Ruus. “Meie korraldatud sooviavalduste kogumisega saame veenduda andmete kvaliteedis ja seejärel teha otsuseid, millesse ise usume vastavalt enda kehtestatud andmekvaliteedi nõuetele,” lisas ta.
Niiöelda topeltavalduste täitmine tekitas ka küsimusi. Näiteks, mis saab neist, kes küll valla küsitluse täitsid, aga ei pannud tähele, et ka Elektrilevile tuleb oma soovist teada anda. Ruusi sõnul pole neil, kes uut avaldust teha ei jõudnud, tarvis muretseda, sest uuesti avatakse sooviavalduste kogumine mais.
Hiiumaa ei saa viimasena kiiret internetti
Ruusi sõnul pole väide, et hiidlased kiire interneti viimasena saavad, õige.
“2019. aasta plaanidesse saari ei mahtunud, aga see ei tähenda, et hiidlased saaksid kiire interneti viimasena,” märkis ta.
Sideteenuste juht ütles, et esimese aasta töövoogu arvestades toimub töö üleeestiliselt, kuid mitte kõikides omavalitsustes. “Seega neid omavalitsusi on mitmeid, ka mandril, kus me paraku veel esimeste klientideni sel aastal ei jõua,” tõdes Ruus.
Tema sõnul on Elektrilevi teinud oma plaanid vastavalt parimatele teadmistele ning arvesse võtnud mitmeid tegureid. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on viieaastase projektiga.
Ruus ütles, et Elektrilevi plaanib kohtuda Hiiumaa omavalitsusjuhtidega märtsis. “Kohtumisel räägime täpsemalt läbi, kuidas juba kogutud sooviavaldusi saaks kasutada ja millised on plaanid Hiiumaal lähiaastatel.”
Omapanus 200 eurot
26. oktoobril kuulutas tehnilise järelevalve (TJA) amet kiire interneti võrgu nn viimase miili konkursil edukaks pakkujaks võrguettevõtte Elektrilevi, mis ehitab järgneva viie aasta jooksul 40 016 kiiret internetiühendust.
Majapidamised, kus soovitakse liitumisvõimalust kasutada, peavad omalt poolt maksma kuni 200 eurot. Ühe ühenduse väljaehitamisse panustab riik ligi 500 eurot ja ülejäänud kulud katab Elektrilevi.
Eraisiku omapanus jääb samaks olenemata sellest, kas tema majapidamine asub riigi subsideeritaval alal või mitte.
Ühendusi rajatakse rohkem
Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna teatas, et 20 miljoni euro toel on ettevõttel võimalik kiire interneti võrguga ühendada järgmise viie aastaga 40 000 hoonet. Koos Elektrilevi enda investeeringutega plaanitakse ühendus luua vähemalt 100 000 aadressil ehk kortereid eraldi arvestades 200 000 majapidamises.
Ühendatavate majapidamiste arv kasvab Randna hinnangul tõenäoliselt ka investeeringute käigus. “Esialgsed plaanid oleme teinud sooviavaldusi ja elektrivõrgu arendusplaane arvestades, kui aga kuskil juba ehitama hakkame, siis on võimalik plaanitust rohkem kodusid võrku ühendada,” ütles Randna. Ta lubas, et enne piirkonnas sidevõrgu ehitamist antakse sellest elanikele teada ja kogutakse infot täiendavate liitumishuviliste kohta.
Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, mis haldab ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama, lisaks haldab tänavavalgustusvõrku Tallinnas ja Tartus ning on ehitanud kiire interneti võrgu Tallinnas Veskimetsas.
