Harda Roosna Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib eelolevatel aastatel kohalike omavalitsuste vahel jaotada kokku 69,29 miljonit eurot, millega ehitada välja kiire interneti ühendusi lõpptarbijateni. Osa summast tuleb Euroopa Liidu taasterahastust (RRF) ja osa Euroopa Regionaalarengufondist (ERF).
Aasta algul saatis Hiiumaa vald ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile kirja, milles oli ettepanek teha Hiiumaast kiire interneti nn viimase miili väljaarendamise pilootpiirkond ning ehitada kõik ühendused korraga välja.
Reedel vastas minister Sutt Hiiu Lehe päringule, et jaotamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse aastaringses kasutuses olevate aadresside arvust ja regionaalsest tasakaalust, pidades silmas, et kiiret internetiühendust on vaja kõigis Eesti nurkades.
Nii kogueelarve kui iga kohaliku omavalitsuse eelarve jaguneb omakorda RRFi ja ERFi eelarveks, kuna tulenevalt Euroopa Komisjoni seatud reeglitest tuleb nende kasutamist selgelt eristada, märkis Sutt.
Esimesena on võimalik toetust taotleda RRFi eelarvest, mis Eesti peale kokku on 24,29 miljonit eurot. Ministeeriumi ettepaneku järgi on Hiiumaa eelarve sellest ühtse jaotusvalemi alusel täpipealt 1 miljon 122 763 eurot. “Plaan on avada see summa tervikuna Hiiumaa põhisteks taotlusteks 2022. aasta alguses,” lisas minister.
Sinna, kus kõige rohkem vaja
Tulenevalt sellest küsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kohalikelt omavalitsustelt sisendit olulisemate külade, asukohtade ja asumite kohta, mida kiire interneti püsiühenduse etapiviisilisel rajamisel arvesse võtta.
“Eesmärgiks viia kiire interneti ühendus sinna, kus selleks kohalikul tasandil kõige suuremat vajadust nähakse,” märgitakse ministeeriumi pressiteates.
Minister Sutt selgitas Hiiu Lehele, et võttes arvesse Hiiumaale ettenähtud mõlema fondi paratamatult piiratud suurust, on Hiiumaal, nagu kõigis maakondades ja omavalitsustes, võimalik seada eelisjärjekorda külasid ja piirkondi, mis peaksid esimesena saama liitumisvõimaluse toetusega rajatava juurdepääsuvõrguga. Olgu eelistuse aluseks siis soovijate arv, osakaal või oluliste asutuste paiknemine piirkonnas.
“Juhul, kui Hiiumaa otsustab seda teha, siis kitsendatakse külade nimekirja, kuhu sideettevõtjad saavad toetust taotleda,” selgitas minister. “See võimaldab Hiiumaal toetuse kasutamist suunata ja tagada, et tõesti elanike ja ettevõtluse vaates olulisemad kohad saaksid eelisjärjekorras ühenduse.”
Juhul, kui Hiiumaa otsustab mitte kasutada võimalust eelisjärjekorra koostamiseks, jäävad nn abikõlblikeks aadressideks kõik Hiiumaa aadressid ja külad, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s püsiühendus.
Sel juhul teevad sisuliselt valiku riigihankel pakkujad ehk ettevõtted, mis ühendusi ehitama hakkavad.
Kes saavad varem?
Abivallavanem Üllar Laid ütles, et Hiiumaa vallavalitsuse eelmine koosseis oli arvamusel, et töödega võiks alustada Kõrgessaare osavallast, valimiste järel ei ole vallavalitsus seda veel arutanud.
“Ise mõtlen, et tööde järjekord võiks mingil määral sõltuda ka külakogukondade aktiivsusest teemaga tegeleda. Kärdlaga tuleb kindlasti tegeleda eraldi, sest tegu ei ole hajaasustuse ja viimase miili meetmele kvalifitseeruva piirkonnaga. Siin võiks aktiivsust ja lahenduste pakkumist üles näidata osavallavalitsus ja osavallakogu.”
Kevadel tellis vald hankega, mille võitis AS Connecto, eskiisprojekti koos eelarvestusega külade kaupa. Sellega pandi paika ka sobivaimad lahendused – kus on mõistlik vedada kaablit ja kus luua lahendus n-ö üle õhu.
Juba varem oli vald kaardistanud ligi tuhat aadressi, kus kohe pärast juurdepääsuvõrgu ehitamist ollakse valmis teenuslepingu sõlmimiseks.
Minister tunnustas, et Hiiumaal on juba tehtud kaardistus aadressidest, kus kohe pärast juurdepääsuvõrgu ehitamist ollakse valmis teenuslepingu sõlmimiseks ja see on sellise otsuse tegemiseks väga hea alus ning tähendab, et suur töö on juba tehtud. “Paljudes omavalitsustes nii head ülevaadet veel ei ole ja neil tuleb seda kaardistama hakata,” lisas minister.
“Minister nimetas juba oktoobris, et Hiiumaa on ühenduse soovijate väljaselgitamisel teistele omavalitsustele eeskujuks – me teame, kes kiiret internetti soovib,” märkis abivallavanem Laid.
Ministeerium on seadnud eesmärgiks, jagada RRFi vahendid ära hiljemalt 2023. aasta lõpuks ning seejärel avada ERFi vahendid aastateks 2023–2027, kust Hiiumaale on kavandanud täiendavad 2 miljonit 80 047 eurot.
“Kokku teeb see Hiiumaale eraldatud toetuseks 3 miljonit 202 810 eurot, mis on suuruselt teine KOV eelarve maht kogu Eestis,” märkis Andres Sutt.
Laidi sõnul võimaldas hea koostöö ministriga lisada Hiiumaa kiire interneti projektile hiljuti veel umbes kümnendiku jagu vahendeid ja uuel aastal peaks olema võimalik hangetega alustada.
