Mart Kaups tegi Hiiumaa gümnaasiumi ehitusel järelvalvet. Küsisime talt, kui hullus seisus 1977. aastal valminud Kärdla põhikooli hoone on. “Lihtsalt soojustust, mis üllatavalt hiljuti seinaplaatide alla pandi, õieti pole. Kohati on sein täitsa tühi – selles mõttes on suht petukas see, mis sinna ümber on pandud,” selgitas Kaups, et vähemalt maja lammutatud osas oli soojustus väga lohakalt pandud.
Veel lisas ta, et ka hoone esimese korruse põrandad on niiöelda tühjad ja küttesüsteemi, mis pärit maja valmimise ajast, on remonditud vaid osaliselt. “Selles mõttes see maja sooja küll ei pea,” ütles Kaups.
Tema kindel soovitus on lammutada põhikorpus, mis asub gümnaasiumihoone ja vana koolimaja vahel ning selle asemele ehitada uus. Seda enam, et ka lammutamiseks saab toetust. “Ma ei saa aru, kust tuli see jutt muude hoonete, käsitöö ja tööõpetuse maja lammutamisest – kool sellist ettepanekut ei teinud,” lisas ta.
Praeguse põhikoolimaja remonti ta seevastu mõistlikuks ei pidanud. “Minu meelest on rumalus, kiskuda nüüd need seinad lahti ja hakata uuesti soojustama, seda enam, et nendele töödele raha ei anta,” tõi ta veel ühe argumendi. Ta võrdles, et nendeks töödeks kulub sama suur summa, kui on uue koolimaja ehitamise projekti omaosalus.
“Nende ruumide häda on ju ka see, et ruumiprogrammi ei saa muuta ja kooli direktor ütleb, et tänapäeva kooli vajadus on hoopis midagi muud – palju väikesi ruume ja hoopis teistsuguse funktsiooniga,” lisas Kaups, kes tegi kaasa volikogu liikmetele korraldatud ringkäigu põhikooli hoones. “Maja remontides me seda ei saavuta,” ütles Kaups.
Ühtlasi avaldas ta imestust, et volikogu liikmed, kes koolimaja kaasajastamiseks vajaliku varalise kohustuse võtmise eelnõu volikogu päevakorrast välja hääletasid, ringkäigule ei tulnud. “Leian, et nemad võiks ju kõige rohkem huvi tunda, mille vastu nad on.”
