LIINA SINIVEER “Kui jõe vooluhulk on väga väike, siis siirdekalad jah jõkke eriti ei tule ja sinna polegi midagi teha. Loodus on loodus ja vesi ei käi jões nagu Hiiumaa praam graafiku järgi,” ütles ihtüoloog Rein Järvekülg, kes jälgis kalapääsu ehitustööde läbiviimist.
Järvekülje sõnul ei saagi kalapääsu juures rohkem vett olla, kui jõgi ise kuiv on. “Eesti kliima on juba selline, et on veerohkete aastate perioodid ja veevaeste aastate perioodid. Sageli on nii nagu tänavugi, et ühes Eesti otsas sajab väga palju ja jõed on pea terve suve üle kallaste, teises otsas sajab aga vähe ja jõed on tõelises madalseisus,” rääkis Järvekülg.
Järvekülg käis Hiiumaal viimati septembri alguses ja vaatas huvipärast veetasemeid Põhja-Hiiumaa jõgedes-ojades. “Igal pool oli tõeline madalseis, osa väiksemaid ojasid olid üldse kuivad, mõnes nirises vesi lombist-lompi. See vooluhulk, mis Nuutri jões septembri algul oli, ongi ilmselt Nuutri jõe jaoks see tõeline madalseis.”
“Võib tekkida küsimus, et miks see jõesäng üldse nii lai peab olema,” ütles Järvekülg ja lisas, et peale madalseisu tuleb kunagi jälle suurvesi ning siis peab ka see jõesängi ära mahtuma.
Nuutri jõel pole kunagi hüdromeetriajaama olnud, aga Luguse jõe hüdromeetriajaama ja oma vaatluste alusel pakub ihtüoloog, et Nuutri jõe vooluhulgad võiksid ligikaudu olla äärmises madalseisus 10–20 l/s, tavapärases madalseisus 50–200 l/s, aasta keskmine umbes 1 m3/s ning maksimaalne suurveeaegne umbes 5 m3/s.
Ka Hiiu vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Kadri Randmaa käis Nuutri jõe kalapääsusid üle vaatamas. Jões vesi voolab ning tema hinnangul on tänase veetasemega võimalik kalal läbi kalapääsude üles kudema ronida.
2017. aasta augustis likvideeriti Nuutri jõel Kärdla elektrijaama alumine pais ning kujundati jõesäng kärestikuks ülemisest paisust allavoolu. See peaks tagama soodsad rändetingimused kõigile Nuutri jões esinevatele kalaliikidele.
