Kärdla sadama kriminaalasjas on esitatud kahtlustused kokku 22 kuriteos, muuhulgas rahapesus.
Kärdla sadama juhatuse liikme Hillar Kuke suhtes algatatud kriminaalasja algatamisest möödus tänavu jaanuaris kolm aastat.
Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et kõnealuse kriminaalasja raames on praeguseks esitatud kahtlustused soodustuskelmuses, rahapesus, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises, kokku 22 kuriteos. Menetluse käigus laienes kahtlustatavate ring ning näiteks kahtlustused rahapesus esitati alles mullu sügisel.
Selle aasta alguses edastati kaitsjatele tutvumiseks toimikute koopiad. Peaprokurör lisas, et käesolevaks ajaks ei ole laekunud veel kõikide kaitsjate taotlused ning osade kaitsjate pikendamise taotlused on rahuldatud ja toimikutega tutvumise tähtaeg pikendati kuni veebruari lõpuni.
“Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis usun, et prokuratuur esitab süüdistuse ning saadab asja kohtusse selle aasta esimesel poolel,” lisas Perling.
Eesti Päevalehele (EPL) ütles peaprokurör Perling, et kui ta tööd alustas, oli käimas umbes 40 menetlust, mis olid mõistliku menetlustähtaja riskiga ja kus kahtlustatav oli olnud kahtlustatav üle nelja aasta. “Praegu on meil selliseid asju üks-kaks. See näitab, et menetluskiirus on suurenenud. Oluliselt on vähenenud ka üle kahe aasta kahtlustatavate asjade arv,” ütles peaprokurör EPLile.
Kärdla sadama kriminaalasja puhul on tegemist teise astme kuritegudega, mille aegumistähtaeg viis aastat. Peaprokurör kinnitas, et eelnimetatud kriminaalasja puhul ohtu kuriteo aegumiseks pole. Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm ütles mullu oktoobris, et 2015. aastal tehti menetlustoimingud, mille puhul aegumistähtaeg katkeb.
Ajalugu
26. märtsil 2014 pidasid keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ametnikud kinni SA Kärdla Sadam juhatuse liikme Hillar Kuke, keda kahtlustatakse ametiisikuna sihtasutuse vara suures ulatuses omastamises. Kahtlustatavatena kuulati üle ka nimetatud omastamisega seotud mitme ettevõtte juhid. Tollal väideti, et jutt käib ligi 180 000 eurosest summast, mida erinevate arveldusarvete kaudu ebaseaduslikult liigutati.
Mullu 26. aprillil teatas tollane Hiiu vallavolikogu esimees Georg Linkov avalikkusele, et kriminaalasjas kuulutati kahtlustatavaks ka juriidiline organisatsioon – sadama ehitusega tegelenud sihtasutus Kärdla Sadam, mida Linkov sihtasutuse nõukogu esimehena ise juhtis.
5. mai erakorralisel istungil arutas Hiiu vallavolikogu kohtumäärust, millega sadama kinnistu, Sadama tn 30 hoonestusõigusele seati hüpoteek riigi kasuks. Kinniseks kuulutatud päevakorrapunkti arutelul nõustusid hüpoteegiga kõik volikogu liikmed. Volikogu liige Artur Valk ütles, et muid valikuid volikogul sisuliselt polnud, kuna järgnevad riigipoolsed meetmed olnuks veel karmimad.
Kriminaalasja eeluurimist viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhtis Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Küllike Kask.