Harda Roosna Kärdla kooli direktor Ivo Eesmaa ütles, et valla lipu heiskamine riigilipu kõrvale annab märku, et Kõpu koolis läheb 31. augustil võim riigilt valla kätte. Sulev Loopalu eestvõttel toetasid õpetajad seda kelmika lauluviisiga: “Kaunistagem riigikoolid Hiiu valla lipuga…”.
Kõpu internaatkooli juhtinud Liia Toom ütles, et tal on väga hea meel, et selle väikese, kuid vajaliku kooli ülalpidamine läks Kärdla kooli ja Ivo Eesmaa hoole alla. Ta tänas Hiiu vallavalitsust, et see kooli üle võttis.
Toom meenutas oma tööaegu nii Kärdla keskkoolis kui Kõpu internaatkoolis. Kärdla koolis alustas ta tööd 1968. ja Kõpus 1987. aastal – seega täitus tal tänavu Kõpu kooli juhtides aukartustäratav 27 tööaastat.
Kärdla ühisgümnaasiumi Kõpu õppekoha juhataja Valeri Gramakovski tunnustas Hiiu valda kooli päästmise eest ja meenutas, et kevadel oli olukord veel üsna lahtine ning hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud kool õpilastenappuse tõttu otseses sulgemisohus. “Kuulsin Ivo ja Liia avasõnades pingelangust ja kerget võidurõõmu – see on arusaadav. Eesmärk on täidetud, kool on päästetud, aga ma tahaks siiski rõhutada, et selle taga oli väga suur ja raske töö,” ütles Gramakovski. “Ärme võta seda iseenesestmõistetavalt – see on suur võit, et kool jätkab küll uutes tuultes kuid vanaviisi; kogu personal jääb tööle ning sellest võidavad ka õpilased.”
Sel kooliaastal jätkab Kõpu koolis õpinguid kümme last, sama palju kui mullu.
Kokku võttis Kärdla koolipere vastu 12 uut õpetajat. Sirje Soop hakkab Kärdlas õpetama eesti keelt, Tanel Kapper riigikaitset ja Erkki Sula füüsikat. Kärdla kooliperega liitusid ka Kõpu kooli õpetajad Svetlana Reinmets, Kaja Kässer, Mariina Gital, Aili Träder, Anne-Ly Grab, Jüri Gurejev, Kait Holtsmann, Galja Liiv ja Valeri Gramakovski.
Pärast õppenõukogu tutvustas viimane koolimaja Kärdla õpetajatele ning Eesmaa ärgitas kõiki mõtlema, kuidas majale rohkem sisu anda ja seda kogu koolipere heaks kasutada.
Kõpu kooli tulevikust
Hiiu Lehele ütles Gramakovski, et Liia Toom on teinud Kõpu kooli hoonetekompleksi korrastamisel ära suure töö. Nüüd on vaja tegeleda kompleksi turundamisega, sest riik toetab kooli kolmeks aastaks eraldatud ühekordse summaga ja peale seda toetus kaob.”Edaspidi peaks see koht end ise ära majandama, aga majandada saab siiski ainult läbi teenuste osutamise,” lisas Gramakovski.
Suureks tööks nimetas ta Kõpu õppekoha mainekujundust. “Tahame teada anda, et tegemist on väga asjaliku asutusega ja saavutada, et Kõpu koolist saaks prestiižikas koht, kuhu hariduslike erivajadustega õpilased õppima saata,” sõnastas Gramakovski veel ühe eesmärgi.
Tema sõnul on elu näidanud, kuidas Kõpu kooli lõpetanud noored on kutsekoolides olnud väga edukad ja hiljem elus tublid. “Nad omandavad siin selle, mida nad kodust ei saa ja kõik on päeva lõpuks võitjad,” kinnitas Gramakovski.
Uue võimalusena pakkuski ta, et õpilased saaksid lausa kutsekooli tasemel jätkata samas koolis peale üheksandat klassi mingi erialaõppega.
Senisest rohkem tahetakse koolimajas korraldada ka laagreid, perepäevi, konverentse, kokkutulekuid ja mitte ainult suvel, vaid ka kevadel, sügisel ja talvel.
Juured tõid saarele
Valeri Gramakovski (37) on lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikooli, seitse aastat pidas ta väikest reklaamifirmat, kolm ja pool aastat töötas turundusasutuses, kus tema ülesandeks oli korraldada firmade korporatiivsündmusi.
Gramakovski rääkis, et tema soov on juba pikka aega olnud Hiiumaale elama tulla ja jäädagi ning ka pere toetab seda mõtet. Abikaasa Kai-Liis (35) on loovterapeut ja teeb praegu doktoritööd, samuti õpetab Tallinna ülikoolis loovteraapiat. Peres kasvab kaks last, kuueaastane poeg ja kaheksaaastane tütar.
Valeri on oma lapsepõlvesuved veetnud Hiiu saarel. Tema ema Lia Gramakovski on siit pärit. Ta lahkus saarelt 16aastasena, aga nüüdseks on ta kümmekond aastat saarel tagasi ja töötab KÜG psühholoog-nõustajana.
