HÄLI-HERTA HAAVAPUU Rännakul said osaleda kõik Kärdla kirikusse kontserdile kutsutud. Kontserdiga aga tähistas kool 190 aasta täitumist ajast, mil Kärdlas alustati koolihariduse andmist. Õpilaste etteaste oli osa kontserdiprogrammist, hõlmates siiski vaid mõnda episoodi kooli pikast ajaloost.
Tekstid valmistas ette Kärdla põhikooli ajalooõpetaja Ülle Timmusk, kelle sõnul tuli idee kooli direktorilt Margit
Kagadzelt juba eelmisel aastal. “Püüdsin mingid üldistused endiste aegade võimalike kooliolude kohta kokku panna, kuid muidugi pole tegemist täpse ajaloolise tõega,” ütles õpetaja Timmusk.
Kooli huvijuht Eliisa Liias juhendas ettevalmistusi ja nii kandsidki neljandas klassis õppivad Maaria Süsi, Atso Kesküla, Lui Kaev ja Heti Kaibald ette oma tegelaste lood.
Aasta 1876
Seitsmeaastane Kärdla tüdruk Maaria rääkis, et tal on ka vanem vend Villem, kes õpib Kärdla koolis, mille uus maja mõned aastad tagasi Näkitiigi lähedale ehitati. Vend õpib väga hästi, tunnistusel on hinneteks “väga head” ja “head”.
Õde imestas, et koolis peab nii palju asju selgeks saama: piiblilood, katekismuse, kirjutamise, rehkendamise, laulmise, eesti, saksa ja vene keele, geograafia, sündinud asjade loo ja sehkendamise.
Tüdruk ütles, et tallegi meeldiks kõiki neid asju teada ja osata: “Õpin juba praegugi kodus ema ja venna abiga lugemist. Varsti lähen kooli ka. Mu vanemad töötavad kalevivabrikus ja arvatavasti lähen ka ise suurena sinna tööle. Ema õpetab mulle ka käsitööd – siis juba veidi oskan, kui kooliaeg käes on.”
Aasta 1890
“Minu nimi on Jüri, aga õpetaja ütleb mulle Juri,” tutvustas ennast järgmine tegelane. Ta rääkis, et mõned aastad tagasi tehti seadus, et koolis õpitakse ja räägitakse ainult vene keeles. Sellega tuleb hakkama saada ka rehkendamist, maateadust või ajalugu õppides.
“Ega me tohiks ka vahetunnis omavahel eesti keeles rääkida. Selle eest võidakse vanematele rahatrahv määrata, aga ega koolmeister alati kuulma juhtu. Ja eks ta vist tahaks isegi sellest käsust kõrvale hiilida,” arvas Jüri.
Jüril on kodus paar vana eestikeelset õpperaamatut ka ja ta saab sealt uurida, kui tunnis aru ei saanud. “Olen kuulnud, et vahel kasutatakse mõnes koolis ikka eestikeelseid raamatuid ja ainult siis, kui on inspektorit oodata, peidetakse need ära ja õpitakse venekeelsete järgi. No ja eks seda keisrihärra keelt ole ju vaja osata ka, kui edaspidi vähegi viisakamat ametit õppida tahan.”
Aasta 1929
Lui-nimeline poiss ütles, et õpib Kärdla kõrgemas mittesunduslikus algkoolis. Selles koolis on kuus klassi, aga kohustuslik on käia esimeses neljas klassis. Pärast neljanda klassi lõpetamist võib koolist lahkuda. Soovijad saavad edasi õppida viiendas ja kuuendas klassis, mis on tasulised, õppemaks 10 krooni aastas. “Räägitakse siiski, et varsti on kõigil vaja kuus klassi koolis käia,” teadis Lui.
“Meie õpime koolis emakeelt ja kahte võõrkeelt, kodulugu, maateadust, looduslugu koos tervishoiuga, matemaatikat, ajalugu ja kodanikuteadust. Lisaks on meil ka laulmise, võimlemise, käsitöö ja joonistamise tunnid ning soovijail on võimalik õppida ka usuõpetust. Lisaks õppetööle on meil võimalik tegutseda noorkotkaste ja kodutütardena, tegeleda rahvatantsu-, laulu- või näiteringis.”
Suur ja rõõmus uudis oli poisi sõnul see, et järgmisel, 1930. aastal, saab valmis nende uus koolimaja.
Aasta 1952
Kärdla keskkooli kuuenda klassi õpilane Heti ütles, et ta on vahel vanemate käest uurinud, kuidas nende kooliaeg välja nägi. Ta tahtis seda praegusega võrrelda. Vanemad hoiatasid, et ta kodus kuuldut koolis edasi ei räägiks, sest pole teada, kes kuulma juhtub – liigne suupruukimine võib halvasti lõppeda.
Heti sai teada, et suured muutused toimusid enne sõda, 1940. aastal, kui NSV Liit Eesti okupeeris. Keelati ära usuõpetus ja ka jõulupeod. Kadusid Eesti Vabariigi tähtpäevad. Selle asemel tuli tähistada Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva 7. novembril, 1. maid ja teisi nõukogude pühi. “Jõulude asemele tulid näärid, mis oli küll päris tore,” leidis Heti.
Kooli raamatukogust kõrvaldati palju õpikuid ja muid raamatuid, mis uutele võimudele ei meeldinud. Osa neist hävitati, kuid osa peideti ära ja neid sai kasutada sel ajal, kui siin Saksa võim oli. “Praegu on need jälle läinud. Asemele on tulnud uued õpikud ja palju on raamatuid Leninist ja Stalinist. Nende pildid on ka koolis üleval. Lisaks armastavad uued võimud punasest riidest loosungeid ja lippe üles panna,” rääkis Heti.
Ta lisas, et õppeained on neil üldiselt samad, mis Eesti Vabariigi ajalgi, kuid ajaloo ja maateaduse õppimisel võtavad suurema osa ajast NSV Liidu ajalugu ja geograafia. “Muidugi õpime ka vene keelt.”
“Kodutütred ja noorkotkad enam tegutseda ei saa. Selle asemel on meil nüüd pioneerid ja kommunistlikud noored. Ka lauluringis on vaja ära õppida mõni selline laul, mis kiidab Stalinit, Leninit ja kommunistlikku parteid,” tõi ta veel näiteid muutuste kohta.
Tagatipuks kurtis ta, et koolimaja kipub kangesti kitsaks jääma ja koolis tuleb käia lausa kahes vahetuses, et ära mahtuda.
Kärdla koolihariduse 190aastane lugu
1830 koolihariduse andmise algus Kärdlas
1853 (1862) asutati poistekool
1863 asutati tütarlastekool
1902 alustas tegevust omamoodi eelkool, nn rotikool
1910 avati Kärdlas haridusseltsi kool
1911 poiste- ja tütarlastekool ühendati kolmeaastase õpiajaga Kärdla ühendatud vallakooliks
1916 kõik Kärdla koolid liideti kuueaastase õpiajaga Kärdla riigikooliks
1919 Kärdla algkool muudeti Kärdla kõrgemaks algkooliks
1930 avati uus koolihoone Kärdlas Uuel tänaval, praegune nn vana maja
1935 Kärdlas avati üheksaklassiline reaalkool
1940 alustas tööd Kärdla keskkool
2002 Kärdla keskkool nimetati ümber Kärdla ühisgümnaasiumiks
2007 Vabrikuväljakult kolis nn vanasse majja R.Tobiase nimeline Kärdla Muusikakool
2016 avati riigigümnaasium ja Kärdla ühisgümnaasiumi õigusjärglaseks sai Kärdla põhikool
2021 algab uue koolihoone ehitus.
Allikas: Kärdla põhikool
