Tuuli Tammla Rannakalur Tarmo Rajang, kes käib püügil saare põhjapoolsetes vetes, rääkis, et tavaliselt, kui on jääga talv, läheb kevadpüük lahti aprilli keskel. Tänavune talv on olnud küll soe, aga kalade jaoks ei ole tema sõnul tingimused veel õiged. “Eks loodus käib oma rada ja kalade elutsükkel sõltub lisaks veetemperatuurile näiteks ka päeva pikkusest – looduse ringkäik on ikka omarada,” selgitas Rajang. Ja lisas naljatamisi, et kalade elu vist koroonaviirus eriti ei mõjuta.
Ants Saarnak Salinõmmest ütles sama – suurem kevadpüük hakkab aprill keskel, siis kui ilmad soojemaks lähevad. “Praegu on ettevalmistusaeg ja varsti läheb lahti,” ütles ta, et mõned sealtkandi mehed on kevadise püügiga juba alustanud, mõned alustamas.
Maido Kääramees Orjakust oli napisõnaline ja avaldas kahtlust, kas kevadine püük üldse peale hakkabki, sest Jausa lahes on kala nii väheks jäänud: “Ahvent mõni on.”
Aivo Härm Haldist rääkis, et neil seal oodatakse kevadist räime aprilli keskel, siis kui enam ei torma, aga mõned juba merel käivad. “Praegu on üksainuke paat vees, aga kui hooaeg kätte jõuab, küll neid rohkem tuleb. Mõni käib sealt tagant sääre otsast – täna õhtul tulevad, homme lähevad, aga põhikäijad püsikalurid, kes siit püüdmas käivad, hoiavad ikka terve hooaja oma paadi vees,” kirjeldas ta püügiaega Haldi kalasadamas.
Ettevalmistused – mõrrad ja paadid
Varustuse ja paatide valmisseadmine kevadpüügiks on kuidas kellelgi. Näiteks Ants Saarnak ütles, et tal on väike plastpaat korras, aga puupaat veel tõrvaga üle tegemata. Praegu on ilmad selleks tööks kehvad olnud, kuid kõik saab kindlasti enne püügihooaega tehtud. Mis puudutab mõrdasid, siis tuleb tal veel hankida PRIA luba uute, hiljuti teha lastud mõrdade jaoks.
Maido Kääramees ütles, et tema paadid on “kordas ja meres”. Tarmo Rajang, kes käib kalal plastpaadiga, ütles, et kui paati kogu aeg kasutada, ei olegi seal hooajaliselt mingeid erilisi töid vaja teha, sest paat on kogu aeg kasutamiskorras.
Kuigi tavaliselt keegi mõrda talveks vette ei jäta, siis Rajang sellise katse tänavu tegi. “Neil päevil saab mu mõrral täpselt aasta täis, kui ta pole merest väljas käind. Vahepeal oli hirm küll, et tuleb jää peale, aga siis läks soojaks jälle, nii et pole midagi – on püüdnud talv läbi ja midagi saab sealt vaikselt kogu aeg.”
Kas kala tuleb?
“Kui peale pikka mõõna oli viimasel paaril aastal jälle natuke rohkem kala, siis sel aastal pole sugugi,” oli Maido Kääramees nõutu. Tema arvas, et võibolla on soe talv need asjad segamini ajanud ja mõju avaldanud. Nii käivad nad korra nädalas püügil ja saavad siis umbes 50 kilo kala. Väike lootus tal siiski on, et kevad toob kala ka nende kanti tagasi.
Ants Saarnaki sõnul Salinõmme kalurid praegu suurt vahet eelmise aasta kevadega võrreldes ei märka ja kala pidavat ikka olema: “Ma ei oska nii täpselt ütelda, aga kes siin praegu merel käinud on, need on saanud ahvenat, säinast ja kokre ning haugi ka, kuigi need tuli tagasi lasta, sest praegu haugi püüda ei tohi, hästi palju pidi olema järelkasvu ja väikest säinast.”
Kui palju avaldab mõju soe talv ja kinnikülmumata meri, ei osanud ta veel hinnata, eks seda näitavad püüginumbrid hiljem.
Saagi üle ei nurisenud ka Tarmo Rajang ehkki merel on käidud ka nii, et kalapeadki ei saa. Peale eelmise nädala tormi plaanis ta minna vaatama, kas mõrras kala on ja lootis, et ilus räim, mida ta juba saanud, on vaikses meres tagasi tulnud. “Statistikale tuginedes võib paaril viimasel aastal siiski märgata suunda väljapüügi ja ka kalavarude suurenemise poole,” tõi ta esile positiivseid muutusi pikemaajalises ja nn suures vaates.
