ERAKOGU Harjutati kontrollpostide ülesseadmist ja mehitamist ning sõidukite kontrollimist. Samuti vaatluspostide ülesandeid, eriti vaatlust merele ja võimaliku vaenlase lähenemist meie rannikule,
sh Lehtma sadamale. Naiskodukaitsja Küllike Tammeveski õpetas esmaabi andmist lahinguolukorras.
Võitlejad olid jagatud Hiiumaa kaitsjateks ja pahalasteks, kes püüavad Lehtma sadamat hõivata. Kahel ööl häirisid mõlema poole patrullid teise laagrit. Seetõttu kippus ka uneaega napiks jääma, kuid see käib lahingurutiinide juurde ja kõik pidasid sellele kenasti vastu.
Eriti pakkus see elamust noorematele kaasvõitlejatele, kes varem öistel õppustel ei olnud osalenud. Hommikusöögiks, mida pakkusid naiskodukaitsjad, aga olid kõik kenasti rivis ja õppused võisid jätkuda.
Laupäeval pärast lõunasööki tekkis õppustest osavõtjate seas elevus – õppust väisas kaitseliitlaste kõrgeim juht, Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili.
Kiili saabus Läänemaalt ja läks edasi Saaremaale, kuid tal jätkus aega meiega vestelda ning anda ülevaade Kaitseliidu hetkeseisust ja eesootavatest ülesannetest.
Nagu teada, on Kaitseliit Eesti suurim vabatahtlike ühendus, mille liikmed on pühendunud oma riigi püsimise tagamisele. Kaitseliit koondab oma ridadesse inimesi igalt elualalt ja ametilt, olles läbilõige kogu ühiskonnast ning toimides sidusena tsiviil-ja militaarvaldkonna vahel.
Kuna Eestis kehtib laiapindse riigikaitse kontseptsioon, loeb ja on tähtis iga inimene. Eriti kriisiolukorras peab igaüks täitma oma kohust, olgu siis relv käes või oma igapäevasel tööpostil. Kaasa saavad lüüa kõik, seega on tähtis osa ka igal kaitseliitlasel, olenemata vanusest, tervisest või erialast.
Kindral Kiili jaotab kaitseliitlased võitlejateks, võimaldajateks ja võimendajateks. Võimendajad tagavad, et võimaldajad tagaks võitlejatel võitluses oma raskust kanda. Oma võimete kohaselt saab riigikaitsel kaasa lüüa igaüks, kõik on võrdselt tähtsad ja kedagi ei ole eelistatud.
Hiidlastele oli tähtis kindrali sõnum, et meie saare põhikaitse jääb ohu korral kohalike kaitseliitlaste kanda ning kedagi ei viida siit ära ka sõjaolukorras. See on meile suur eelis, aga veelgi suurem vastutus. Selleks, et seda vastutust kanda, on vaja rohkem tublisid kaitseliitlasi, paremat varustust, rohkemat relvastust ja moona, eriti aga korralikku väljaõpet.
Teine kindrali tähtis sõnum oli, et nüüd on tõesti jää hakanud liikuma ka rannikukaitse küsimustes. Lõpuks on tõesti aru saadud, et Eesti on mereriik ja meil on kaitsta ka väga pikk rannajoon. Kaitseliidu peastaabi juhtimisel on moodustatud rannikukaitsega tegelev komisjon ja asi on tõesti käima lükatud. Hiidlased on rannikukaitse küsimusi tõstatanud korduvalt ja on suur rõõm tõdeda, et meid on tõesti kuulda võetud.
Pärast ettekannet vastas kindral kõigile esitatud küsimustele ning teda tänati suure aplausiga. Kaitseliidu ülem jäi rahule õppusega ja soomlaste osalemisega selles. Tõsi küll, Hiiumaa kaitseliitlasi on kindral Meelis Kiili alati kiitnud ja nii avaldas ta ka seekord enne lahkumist oma rahulolu hiidlaste tegevuse üle.
Kindrali lahkumisele järgnenud arutelu järel õppus jätkus ning päädis pühapäeva
hommikupoolikul suure “lahinguga”. Nimelt maabus Lehtma sadamas meie vabatahtlike merepäästjate merepäästekaatril Viima “vaenlase” dessant, mis tuli tagasi lüüa või peatada kuni varuvõitlejate saabumiseni. Mõlemad pooled andsid endast kõik, et edu saavutada ja püstitatud ülesandeid täita. Tossu ja lahingukära oli piisavalt ja eriti hasartselt tegutsesid nooremad võitlejad. Kõik täitsid oma ülesanded võimetekohaselt ja kuna ka ilm meid soosis, oli võitlejate meeleolu õppuse lõppedes väga hea.
Teha on veel siiski kõvasti, sest kõik ei laabunud korraldajate soovide kohaselt, seda aga polegi võimalik saavutada muidu, kui aina uusi õppusi korraldades ja iga võitleja oskusi lihvides. Seega kõigile kaitseliitlastele ja nende toetajatele indu ja jõudu edaspidiseks.
Leitnant Mart Reino
