Üks aastaring on jälle täis saamas, aeg teha kokkuvõtteid ja tunda rõõmu saabuvatest pühadest.
Aeg on ärevam kui kunagi varem taasiseseisvumisaja jooksul, sest Euroopa ja kogu maailma julgeolekuruum on ohtlikult muutunud. Infosõda käib täie hooga ning tulekolded leegitsevad nii Lähis-Idas kui ka Euroopas eneses.
Loodame, et meie meeste püssid paukusid sel aastal viimast korda 12. detsembril Kapasto karjääris, kus toimus igaaastane päevane ja öine laskeharjutus, millest võttis osa rõõmustavalt palju malevlasi.
Selle viimase õppusega saavad meie aastaplaanid kuhjaga täidetud ja meie tegemistest on võtnud alati osa märkimisväärselt palju kaitseliitlasi. Toredate ettevõtmistega said hakkama ka meie naiskodukaitsjad ja noored, kes olid alati toeks ka kaitseliitlaste tegemistes. Peab kohe märkima, et naised korraldasid sellel aastal juba teist korda Hiiumaa aasta isa valimise, mis silmanähtavalt kõiki hiidlasi liigutas.
Kaitseliitlaste tegevusaasta algas nagu ikka jaanuaris üldkoosolekuga rajajoonte märgistamiseks.
Veebruar on teatavasti meie riigile väga tähtis kuu ning malevlased tähistasid pidulikult nii Tartu rahu kui ka muidugi meie vabariigi sünnipäeva.
Kõik päevad ei ole aga pidupäevad ning nii võtsid malevkonna liikmed osa ka küüditamise aastapäevade mälestustalitustest 25. märtsil ja 14. juunil kui toimus pärgade asetamine, küünalde süütamine ja helistati kirikukelli.
Erilist uhkust võis meie malevkond tunda mööduva aasta võidupühal, 23. juunil, mil kogu Eesti pilgud olid pööratud Hiiu saarele. Esmakordselt toimus võidupüha paraad Hiiumaal, kust Vabariigi President lähetas võidutule kõikidesse Eesti maakondadesse. See oli kauaoodatud suursündmus, sest olime seni ainus maakond, kus veel paraadi toimunud ei olnud. See oli suur au, aga ka suur vastutus. On ju Hiiumaa väike maakond ja meie malevkond ainult Lääne maleva üks struktuuriüksus. Kuigi paraadi korraldamisega tegelesid nii KL Peastaap kui ka maleva staap, langes korralduse põhiraskus ja eelkõige vastutus ikkagi meile koos maakonna ja koduvallaga.
Malevkond võttis asja tõsiselt ning kõik malevlased, kes vähegi said, olid väljas kui üks mees. Ja kõik sujus! Tehnika ülevedu saarele ja tagasi toimus tõrgeteta ning kõik üksused saabusid õigeaegselt ning majutati ja toitlustati korrakohaselt. Hiidlased ise panid välja lubatud üksuse täies mahus ning turvasid üritust suure põhjalikkusega.
Elu ei ole aga paraadide pidamine, mis muidugi ka asja juurde käivad. Kaitseliidu põhiülesandeks on meie riigi turvalisuse kaitse nii rahu- kui eriti sõjaolukorras, mistõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata just sõjalisele väljaõppele, mis on meie tegevuse kõige olulisem osa. Juba märtsis toimus aasta esimene laskepäev talvetingimustes, samuti toimusid laskepäevad aprillis, oktoobris ja detsembris. Lahingulist väljaõpet lihvisime kevadel ja sügisel. Hilissuvel toimus võitlejatele ellujäämiskursus metsas koos Pärnu kaitseliitlastega, kus eestvedajaks meie oma maleva pealik major Mehis Born.
Seoses rahvusvahelise olukorra teravnemisega on hakatud lõpuks tähelepanu osutama ka rannikukaitsele, mis saarelist olukorda arvestades on meile eriti tähtis. Juba kevadel toimus teoreetiline rannikukaitse õppus meie staabis kõigile Eesti rannikuga piirnevatele malevatele. Suve lõpul viisime läbi õppuse võimalike ranniku vaatlusalade kaardistamiseks.
Koostöös kohalike vabatahtlike merepäästjatega, kes said endale käesoleval aastal Soomest korraliku päästealuse, on meil võimalik harjutada nii mereseiret kui ka päästeoskusi.
Ka tänavu ei saa mööda minna Kaitseliidu suurõppusest “Orkaan”, mis sellel aastal möllas põhiliselt Pärnus ja hiidlased lõid täie jõuga kaasa. Tänavu möllas samal ajal ka looduses täiuslik orkaan, nii et meie mehed jõudsid õppuselt tagasi terve ööpäev hiljem kui mandri-
mehed.
Hea meel on tõdeda, et jätkub koostöö soomlastega ning ühised väljaõppeüritused toimuvad nii Hiiumaal kui sealpool Soome lahte.
Hiiumaa kaitseliitlaste väljaõppe ja isamaaliste ürituste kõrval toimusid käesoleval aastal ettevõtmised meie tegevuse tutvustamiseks ja rahvalähedasemaks muutmiseks. Nii korraldasime mais igaaastase emadepäeva jalgrattaretke ning orienteerumismängu-takistusvõistluse Tihu Kevad. Viimane oli eriti osavõtjaterohke ning selle populaarsus saare noorte hulgas ja kaugemalgi kasvab pidevalt.
Populaarsed üritused toimuvad igal aastal ka mõne saare ajaloolise kaitserajatise tutvustamisel.
Sellel aastal tutvustasime Kaitseliitu ka kodust päris kaugel – Savonlinna maakaitsepäeval augustikuus. Kaasa olime võtnud palju Kaitseliitu tutvustavaid meeneid ja kirjandust ning huvi meie telgi vastu oli väga suur. Võõrustajad jäid igatahes meiega väga rahule ning nägid kui suur on eestlaste kaitsetahe.
Esmakordselt tegime aastast kokkuvõtteid 13. novembril kui tähistasime Kaitseliidu 97. aastapäeva
ja tunnustasime aasta jooksul enim silma paistnud kaasvõitlejaid. Pidulikult anti üle teenetemärgid ja tore on tõdeda, et teenetemärke jagus ka soomlastele ning ega nemadki võlgu jäänud. Kohal olid nii Savonlinna kui Pargase esindajad.
24. novembril oli meil au võõrustada Kaitseliidu ülemat brigaadikindral Meelis Kiilit, kes tänas nii Hiiu maavalitsust kui Hiiu valda suvise suurürituse kordamineku eest. Kindralil oli meie kaitseliitlaste kohta ainult häid sõnu lausuda ning lubame, et väärime kõrgemat usaldust ka edaspidi.
Meil on suur au ja kohustus seista Eesti julgeoleku kaitsel. Selleks meie tublidele kaitseliitlastele, naiskodukaitsjatele ning noorteorganisatsiooni liikmetele kindlat meelt ja tugevat kaitsetahet.
Leitnant Mart Reino
Hiiumaa malevkonna pealik
