Tänavu täitub 100 aastat ajast, mil valmis esimene eestlaste loodud film. Järgmisel aastal võivad hiidlased uhkust tunda omamoodi juubeli üle – möödub100 aastat esimesest kinoseansist Kärdlas.
Esimest korda näidati siin kinofilmi 1913. aastal – 17 aastat pärast esimeste kinopiltide jõudmist Eestisse.
Kärdla kultuurikeskusesse, kus seansid tänini toimuvad, kolis kino 1959. aastal – samal aastal valmis ka hoone ise. “Kui mina koolis käisin, näidati mitu korda nädalas lausa kolm seanssi päevas,” meenutas kultuurikeskuse praegune direktor Ille Savioja, “tihtipeale olid saalid ka täis.”
Mitmeid seansse nädalas ja puupüsti täis saale mäletab ka Aksel Remmelg, kelle tehniline taip ja osavad käed mitukümmend aastat kultuurimajas filmirulli jooksma panid.
Remmelgu jaoks said põnevaimad hetked kinos alguse aga hoopis 2006. aastal, mil Kärdlasse jõudis esmakordselt Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) programm. “Üle aastate oli jälle mitu heal tasemel filmi ja palju rahvast,” ütles Remmelg. Tänaseks on PÖFFist saanud tore traditsioon, mis iga aasta detsembris nii mõnegi maailma paremikku kuuluva filmi saarele meelitab.
Kui aastaid tagasi, mil internetipiraatlus oli veel tundmatu mõiste, käis kinos vilgas elu, siis nüüdseks on 140kohaline saal tavaliselt vaid veerandijagu täis. Ille Savioja sõnul käis eelmisel aastal pühapäevastel seanssidel keskmiselt 45 inimest.
Kuidas üks kinofilm üldse Hiiumaale jõuab? “See, kui kiiresti film Hiiumaale jõuab, oleneb filmi populaarsusest,” selgitas Savioja. Väiksematesse linnadesse saadetakse filmid siis, kui need Tallinnas- Tartus vaatajaskonda on kaotamas. Kuid meretagusele Hiiumaale filmi saatmine on paras ettevõtmine: koos seansi ja tagasisaatmisega võib see võtta terve nädala. Just seetõttu saavad hiidlased oma filmielamuse kätte viimaste seas.
