EMHI jääkaardil oli neljapäeval Hiiumaa ümbruse kinnisjää paksuseks märgitud 10–25 cm, laupäevaks oli seda näitajat täiendatud numbritega 20–30 cm.
Pärast seda kui reedene Hiiu Leht kirjutas, et Eesti jääkaardil olevad numbrid Hiiumaa ümbruse püsijää paksuse kohta ei vasta tegelikkusele, korrigeeris EMHI jääkatte paksuse näitajaid oma jääkaardil. Suuremad numbrid, 20–30 cm lisati Väinamere Haapsalu poolsesse otsa, Hiiumaa poolsesse on alles jäetud 10–25 cm.
Reedel ütles Taimi Paljak EMHI ilmaprognooside osakonnast, et satelliidiandmetel on jääkatte paksuseks Hiiumaa ja mandri vahel 20–30 cm.
10sentimeetrine vahe
Vaidla teatas reedel, et viimased jääuuringud tehti Rohuküla–Heltermaa trassil 5. märtsil ja siis oli kõige õhemas kohas jää paksuseks 20 cm.
Eilsest on toimetuse käsutuses jääluuret teinud OÜ Hiiu Teede teemeister Raivo Kibuspuu koostatud aruanne “Heltermaa–Rohuküla jäätee uuring 2013”. Sellest selgub, et ühes kohas oli jääd tõesti vaid 20 cm, jäävälja liikunud osadel 28–31 cm, mujal valdavalt 40 ja kohati isegi kuni 48 cm.
Rootsi meteoroloogiateenistuse SMHI jääkaart näitas 5. märtsil Hiiumaa ja mandri vahelises Väinameres jää paksuseks 20–30 cm, EMHI kaart samal ajal 10–25 cm.
Allan Kasesalu maanteeametist selgitas, et kuni kahetonniste sõiduautode jaoks peab jää paksus olema vähemalt 20 cm, see peab olema ühekihiline ja ilma suuremate pragudeta.
Kibuspuu 6. märtsil koostatud aruandes on kirjas otsus: “Arvestades asjaolu, et jää pidevalt liigub olenevalt tuultest 4 km laiuselt ja 15 km pikkuselt vahetult valitud trassi kõrval, ei ole ohutu avada jääteed Heltermaa–Rohuküla vahel 2013. aastal.”
Andmed kokkuleppel
Neljapäeval, vahetult enne Hiiu Lehe trükkiminekut, vastas Paljak küsimusele, miks jääkaardil on Hiiumaa ümbruse püsijää märksa õhem kui mujal. Ta selgitas, et avaldavad väiksemad jääkatte paksuse näitajad kokkuleppel maanteeameti töötaja Hannes Vaidlaga “sellepärast, et nad ei saanud teie jääteed avatud. Suuremaid numbreid me ei kajasta, muidu see annaks aluse jääle minna.”
Paljak ütles, et kuna neil ei ole jää mõõtmise võimekust, saavad nad jääandmeid maanteeametilt.
Maanteeameti peaspetsialist Vaidla ütles, et Paljak võttis andmete edastamiseks numbrid väiksemaks “ettevaatusabinõusid ja mõõtmistihedust arvestades”, põhjusel, et maanteeameti töötajad teevad suure mereala kohta vaid mõned augud: “Selge on see, et 100 protsenti meie poolt tehtavad augud ei satu kogu piirkonna õhematele kohtadele.”
Indrek Sild ütles Facebookis, et “on väga mõistlik näidatagi siinset jääd 10–20 cm õhukesemana. Vastasel juhul ei jõua kisa ära kuulata, miks teed ei avata. Samuti ei saa aru, miks peaks riigi raha selle mõne nädala jäätee eest merre uputama? Praamiliiklus toimib hästi, ilma broneerimiseta saab igale laevale. Romantikat saab teistelt täna avatud teedelt.”
Laev lõhkus jääkatte
Vaidla sõnul oli kõige õhem jää kohas, kust 13. jaanuaril, pärast laevaliikluse peatamist, sõitis juba 20sentimeetrisest jääkattest läbi parvlaev Muhumaa. Laev käis abistamas M/V Cleopatrat, mis oli jäänud jäässe kinni pool miili enne Rohuküla–Heltermaa praamiteed põhja pool.
Kasesalu arvas koos OÜ Hiiu Teed jäätee rajajatega, et laevajäljed võisid tänavuse jäätee rajamist mõjutada.
Raivo Kibuspuu kirjutab aruandes, et jäässe kinni jäänud laeva “päästetööde käigus lõhuti jää, mis hakkas liikuma tuulte mõjul Heinlaiust Rukkini [Rukkirahuni – toim] moodustades suuri rüsisid. Tuulte mõjul liiguvad suured jäälaamad pidevalt, tekitades 5–10 m laiuseid pragusid, seda ka 4 km ulatuses praamiteest lõuna poole.” Samas, läbisõidu kohas oligi 6. märtsil jää kõige õhem – 20 cm.
Veeteede amet peatas jääteede rajamiseks laevaliikluse Väinameres 8. jaanuaril.
Sõidavad ikka
Kuigi jääteed tänavu ametlikult ei avatud, selgub Facebooki ja Postimehe kommentaariumitest, et autoga üle mere sõitjaid on palju. “Autod muudkui sõidavad. Üks tuttav tuli üle jää vähemalt kahetonnise kaubiku järel. Äkki oleks turvalisem siiski ametlikult kontrollitud ja õigete andmetega kinnitatud jäätee?” küsis Anneli Salumaa Facebookis.
Teisipäeval ütles üks Kõrgessaare valla elanik, et on oma Volkswagen Saraniga üle jää käinud viis korda ja kavas on ette võtta ka kuues reis. “Poole tunniga saab üle,” selgitas ta.
Eile teatas Hiiu maavanem Riho Rahuoja, et keelab tänasest Hiiu maakonna haldusterritooriumiga piirnevale merejääle ja avalikult kasutatavate veekogude jääle mineku.
