86 protsendil Eesti konjunktuuriinstituudi küsitlusele vastanutest kulus mullu lähima alkoholi müügikohani jõudmiseks kuni 10 minutit, selgub avaldatud Terviseameti tellimusel valminud tänavusest alkoholi aastaraamatust.
Võrreldes varasemate uuringutega ei ole alkoholi kättesaadavuses toimunud olulisi muutusi, kuid 2012. aastaga võrreldes on 9 protsendi võrra kasvanud nende elanike osakaal, kes said alkohoolseid jooke osta kas enda elukohast või naabermajast.
Kõige kergem on alkoholi hankida suuremates linnades, kus alkoholipoed paiknevad tihedamalt. Näiteks Tallinnas tegutseb 10 ruutkilomeetri kohta keskmiselt 38, Pärnus 36 ja Tartus 34 kauplust. Maakondades paiknevad alkoholi jaemüügikohad oluliselt hõredamalt. Näiteks müüb Hiiumaal alkohoolseid jooke keskmiselt iga 50 ruutkilomeetri kohta üks kauplus. Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Rapla- ja Viljandimaal leiab alkoholi müüva kaupluse keskmiselt iga 30 ruutkilomeetri kohta; Lääne-Viru, Põlva- ja Saaremaal 25 ruutkilomeetri kohta.
Elanike arvu suhtes on alkoholi müügilubasid omavaid kauplusi kõige enam registreeritud Saare-, Võru- ja Valgamaal, kõige vähem aga Harju- ja Tartumaal.
Alkoholi müüvaid toitlustusasutusi on 1000 elaniku kohta kõige enam Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal, kõige vähem aga Rapla-, Põlva-, Viljandi-, Ida-Viru- ja Jõgevamaal.
Kokku kasvas alkoholi müügilubasid omavate kaupluste ning toitlustusasutuste arv 2013. aastal Eestis 105 võrra ehk 1,9 protsenti, sealhulgas kaupluste arv 1,4 protsenti ja toitlustusasutuste arv 2,3 protsenti.
Eesti Konjunktuuriinstituudi avaldatud alkoholi aastaraamat valmis tervise arengu instituudi tellimusel ja selle koostasid Elmar Orro, Kiira Martens, Lia Lepane, Marje Josing ja Mati Reiman.
