Albiinod äratavad huvi

“Valgeke.” Nii pealkirjastas Laivi Sirp oma foto valgest metskitsesokust Looduse pildipangas. Foto on tehtud Tartumaal tänavu 11. aprillil ja äratas sotsiaalmeedia grupis kohe suurt huvi ja kogus lühikese ajaga 70 kommentaari.
Üks teadjatest ütles, et Tartu­maal on metskitsede seas albiino liin ammu sees ja juba nõuka ajal olid mõned isendid.
Veel hoiatasid kommentaatorid, et valget sokku nüüd jälitama ei hakataks ja toodi hoiatav näide, kuidas Rootsis nähtud valge põder muutus agressiivseks, kuna teda jälitati, et ilusat pilti saada. Kaaluti isegi harulduse maha­laskmist, kuid pole teada, kuidas see lugu lõppes.
Hiiu Lehele ütles Laivi Sirp, et päris puhta albiinoga siiski tegu pole – suveks muutub sokuke, keda ta teab juba neli-viis aastat, tavaliseks pruuniks, ainult nägu jääb valgeks.
2018. aastal nähti Hiiumaal valget hirvepulli. Kohalike jahimeeste seas kehtis kokkulepe, et valget iludust ei kütita. Kahjuks unustati seda öelda Rootsist Hiiumaale jahile tulnud külaliskütile, kes looma maha lasi. Lastud loomast tehti topis, mis jäeti saarele.
Mullu aprillis kirjutas loodus­fotograaf Tiit Hunt RMK kodulehel, et haruldase leukistliku hirve geenid avalduvad Hiiumaa metsades-­põldudel jätkuvalt ja arvata võib, et seesama pull on vähemasti paaril sügisel jõudnud hirvelehmadele jagada oma geneetilist mutatsiooni, mis avaldub selles, et takistab pigmentide ladestumist karvkattes. Selle tunnistuseks jagas ta fotot Kõpu poolsaarel mullu 17. aprillil Kalle Kruusi kaamera ette jäänud väga heleda karvkattega möödunud kevadel sündinud hirve­mullikast.