Aineõpetajad tegid riigieksamid sajaga

Tänavu sooritasid koos oma õpilastega riigieksami kaks Hiiumaa gümnaasiumi aineõpetajat, Liisa Vals ja Tiiu Heldema. Koroonaajal toimunud riigi-eksamite esmased tulemused selgusid juunikuu lõpuks. Erakordne oli see, et riigieksami tegi koos õpilastega kaks aine-õpetajat ning medalisaajaid oli gümnaasiumi neljandas lennus rohkem kui kunagi varem.
Matemaatikaõpetaja Liisa Vals sai eksamil maksimumi – 100 punkti, emakeeleõpetaja Tiiu Heldemal jäi sajast punktist pisut puudu. “Aga eesti keele eksamil ongi raske sadat lõpptulemuseks saada,” ütles Hiiumaa gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa.
Direktori sõnul õpivad Hiiumaa gümnaasiumis ühe maakonna lapsed ja mingit valikut kool teha ei saa. Siiski oli tänavuste gümnaasiumilõpetajate korraldatud medalisadu eriline: üheksa kulda ja neli hõbedat. “Riigieksamid ja medalid on kaks eri asja – viimaseid võib välja teenida vaid kolme õppeaasta järjepideva töö põhjal,” rõhutas koolijuht.
Seda, et medalisaajad on teinud tõsist tööd, tõestavad ka kuldmedaliga lõpetanute riigieksamite koondhinded, mille direktor Hiiu Lehe jaoks välja arvutas: nende matemaatikaeksami keskmine oli 69,4 ja eesti keele eksami keskmine 77,2.
Keskmised sarnased
Direktor ütles, et tänavuse koolilõpetajate keskmised hinded olid üsna samasugused kui varasematel aastatel: “Ei midagi erilist, eriolukord ei mõjutanud üldse – võib-olla paaripunktine vahe oli nii matemaatikas kui eesti keeles.”
Matemaatika riigieksamit tegi 37 päevase õppe lõpetajat ja üks kaugõppija. Neist 11 valis kitsal matemaatikakursusel põhineva eksami ja 26 laial ehk põhjalikumal kursusel põhineva. Esimeste keskmine hinne oli 26,1 ja teistel 43,9. Eesti keele riigieksamit tegi 38 päevaõppe õpilast ja üks kaugõppija, keskmine hinne oli 60,2.
Näiteks eelmisel aastal sooritas kitsa matemaatikaeksami 17 ja laia eksami 30 gümnasisti, keskmine hinne oli vastavalt 28,4 ja 46,1 ehk paar punkti parem kui tänavu. Eesti keele riigieksami tegi mullu 47 koolilõpetajat ja nende keskmine hinne oli 61,4 ehk samuti pisut parem.
Keskmisest allpool
Eestis kokku valis kitsa matemaatika 2356 ja laia matemaatika 4256 eksaminandi, keskmine tulemus vastavalt 36,4 punkti ja 51 punkti. Eesti keele riigieksamit tegi sel aastal 6027 koolilõpetajat, keskmine tulemus oli 61,6 punkti. Seega jäi Hiiumaa gümnasistide matemaatikaeksami tulemus Eesti keskmisest allapoole, eesti keele eksami tulemus oli samal tasemel.
100 punkti saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil üks eksamisooritaja ja laia matemaatika eksamil 12, eesti keele eksamil sai maksimumtulemuse ehk 100 punkti seitse õpilast.
Ka Eesti hariduse kompetentsikeskus Innove andmetel sarnanesid tänavuste riigieksamite tulemused varasemate aastate tulemustele. Samas ei olnud riigieksamite sooritamine sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja eksameid tehti vabatahtlikult.
Enamik Hiiumaa gümnaasiumi abiturientidest tegi riigieksamid kaasa; eksamid sooritasid 40 päevaõppe ja 4 kaugõppe õpilast.
Lisaeksamid sügisel
Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei korraldatud, seda on soovijatel võimalik teha septembri lõpus. Septembris ja oktoobris toimuvad ka riigieksamite lisaeksamid, millele võivad registreeruda 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud. Lisa-
eksamile saab end kirja panna kuni 17. juulini.
Tänavuste riigieksamite kokkuvõttev statistika ja analüüsid avalikustatakse sügisel.
Sellest, kuhu Hiiumaa gümnaasiumi neljanda lennu vilistlased edasi õppima lähevad, teeb kool kokkuvõtte sügisel.