Rudolf Tobiase 140. sünniaastapäevale pühendatud kontserdil Kärdla kirikus ütles rahvusooper Estonia nõunik Arne Mikk, et suurim mälestussammas heliloojale oleks see, kui tema muusika kõlaks sagedamini.
Arne Mikk käis välja mõtte, et peaksime juba praegu mõtlema sellele, kuidas väärikalt tähistada helilooja 150. sünniaastapäeva. “Tobiase muusika on saatnud meid väga pikka aega, kuid pole võtnud kunagi sellist ulatust kui see vääriks,” ütles Mikk arutledes, mis võiks olla vääriline mälestusmärk, mida Tobiasele püstitada. “Arvan, et mälestussammas või mälestustahvel oleks hetkeline välgatus, aga kõige-kõige suurem mälestussammas Tobiasele oleks see, kui aasta aastalt tema muusika kõlaks üha rohkem ja rohkem.”
Ta kutsus fantaseerima, kuidas me kutsuksime Hiiumaale igast Eestimaa nurgast kokku noored Eesti muusikud, et festivalil Tobiast mängida.
Hiidlaste algatus nakkab
“Tobias on Eesti kultuuri suurkuju ja Hiiumaale on õnn, et ta on siin sündinud, aga ka kohustus ja väljakutse, et teda ei unustataks – Tobias peaks Hiiumaal kõlama kogu aeg, et ta oleks kõigi keelel ja meelel ning vääriliselt märgatud,” ütles Hiiu Lehele Enn Kunila, kes oli osaline tänavuste Tobiase pidustuste korraldamisel.
Kunila leidis, et kui Hiiumaal korraldada üks suvine kultuurisündmus, mis oleks Saaremaa ooperipäevade mõõtu, peaks see kindlasti olema Tobiase egiidi all. “Tobias on nii tuntud, et läbi tema nime on lihtsam seda sündmust tutvustada, ka on ta suurepärane fenomen, kuna kõik tema helindid on Eesti muusikaloos esimesed,” selgitas ta.
Ettevõtja ja kultuurimetseen ütles, et initsiatiiv selleks peaks tulema Hiiumaalt. “See on nagu nakkus, kui hiidlaste poolt tuleb algatus, siis kohe tullakse appi,” kinnitas Kunila. Ta tõi näiteks tänavused
Tobiase päevad ja tema majamuuseumi taastamise, millele on tekkinud laiem toetus.
Tobiase selts ja Hiiumaa muuseum pole enam oma pingutustes üksi, appi on tulnud Hiiumaa Selver, Kuningas Arthuri fond, rahvusmeeskoori kollektiiv, Käina vald, kultuuriministeerium, aga ka üksikisikud.
Ta tunnustas Tobiase seltsi liikmeid Ly Meldorfi, Ellen Takkinit ja Ermo Mäeotsa ning Arne Mikku, kelle toetavate sõnade mõjul hakkasid asjad liikuma. Tänu nende tööle said hiidlased Tobiase sünniaastapäeva pidustustel võimaluse kuulata Soome rahvusooperi esisolisti Koit Soasepa bassi, Piia ja Peeter Paemurru musitseerimist ning rahvusmeeskoori laulu.
Kunila lisas, et oli Tobiase muusika väärtustamisest rääkinud isegi vabariigi presidendiga, kellele mõte meeldis ja kes oli samuti valmis toetama, kui selguks, millist toetust täpselt vajatakse.
Kirik kontsertsaaliks?
Arne Mikk kahetses oma sõnavõtus, et Hiiumaal pole korralikku kontsertsaali ja kahtles, et vaevalt see ka kümne aasta pärast tuleb. Ta avaldas arvamust, et Rudolf Tobiase muusika sobib pühakotta ja tegi ettepaneku, et tema muusika võiks kõlada igal aastal jaanipäeva paiku Kärdla kirikus. “Et me ei unustaks Tobiase muusikat, et see ei oleks üks päev, vaid pikk protsess,” soovis Mikk.
Preester Hüllo Kristjan Simson ütles, et selle arvamusega saab vaid nõustuda. Ta tõi näiteks, et viis aastat tagasi Rudolf Tobiase 135. sünniaastapäeval kanti Kärdla kirikus ette tema vaimuliku koorimuusika paremik Saarte praostkonna ühendkoori ja Kärdla muusikakooli orkestri esituses.
Enn Kunila ütles lehele, et kunagi jutuks olnud Kärdla uus kultuurimaja või kaasaegne kontsertsaal on kaugem eesmärk, kuid tema unistus on korda teha Kärdla kirik. Plussiks nimetas ta seejuures Kärdla kiriku head orelit, mis vajaks vaid kordategemist, muud mured on ehituslikku laadi ja lahendatavad. Kirik tellis juba hoone muinsuskaitse eritingimused ja katuse rekonstrueerimisprojekti, lahendamist vajab, kust saada raha hoone restaureerimiseks.
Kaunid kingitused
Mikk tänas enne kontserdi algust Tobiase seltsi ja Enn Kunilat panuse eest Tobiase päevade korraldamisse ning estoonlasena märkis uhkusega, et kui Estonia maja sada aastat tagasi 6. septembril avati, kõlas selle kontsertsaalis Rudolf Tobiase enda juhatusel “Sanctus” tema oratooriumist “Joonase lähetamine”.
Soome rahvusooperi bassilaulja Koit Soasepa ning pianist Piia Paemurru ja tšellist Peeter Paemurru kontserdi kinkis hiidlastele Hiiumaa Selver. Teine suurepärane kontsert, rahvusmeeskoori esinemise Käinas, oli kõigile tasuta tänu sellele, et koor ja solistid esinemistasu ei küsinud ning lauljate vastuvõtu korraldas samuti Selver.
