Teisipäeval sai Hiiumaa spordikeskuse ehituspäevikusse kirja 300 päeva tööd-tegemised, 30. septembrini, mil ehitaja hooneosa tellijale ehk vallale üle annab, on jäänud napilt kolm nädalat.
“Oleme valla poolt väga rahul – ehitaja on nii tubli ja oleme saavutanud hea koostöö,” kiitis valla arenguosakonna juhataja Monika Pihlak, kes saare sajandi ehitust valla poolt koordineerinud. “Algul oli veidike hirm – nii suur objekt ja nii suure objekti ehitamise kogemust endal varasemast ka pole… Seda ära kirjuta! (naerab) – aga tõesti, nii suurt objekti ma pole varem teinud. Nii et võttis aega ja esiti olid isegi mõned asjad lihtsamad paika loksuma, kuna ehitaja oli palju paindlikum, kui ma oodata oskasin. See oli isegi ehmatav, mõni teine, näiteks Merko oli nii resoluutne – kõik reeglid paigas ja me ikka võitlesime algul seal keskväljakul, aga siin… kõik sujus, kõike sai rääkida,” jagas Monika Pihlak koostöökogemust.
Väljas hakkavad silma keskuse valged nimetähed, need on tehtud õhukesest metallplaadist ja istutatud betoonist “juurega” maasse. Mäenõlval on mustad betoonist mummud, mis otsekohe mäest alla paistavad veerevat, tegelikult on need laste mänguväljaku elemendid ja samuti maasse kinnitatud.
Näoga keskuse poole olles jääb paremat kätt veelomp – selles kohas valmib oktoobrikuus skatepark. “See on see, mis lükkab meie ehituse lõppvalmimist edasi. Kuna selliste parkide ehitajaid on Eestis kaks, siis üks, seesama, kes tegi keskväljaku rulapargi, enne oktoobrikuud ei saanud tulla, kuna tal on tööde kalender täis,” selgitas Monika Pihlak.
Hoone fassaad on kaetud eri laiusega ja eri tooniga Siberi lehise laudadega, mida töödeldud vaid kergelt tulekaitsevahendiga. “See on tänapäeva arhitektuur – ega keskväljakul küsitakse ka, miks see puit nii kiiresti vananeb, aga see on moodsa arhitektuuri taotlus – raud läheb rooste, puit vananeb väärikalt ja muutub halliks,” kirjeldas Pihlak, kuidas tänapäevase arhitektuuri loojad ei võitle looduse vastu, vaid lasevad sel materjalidega peaaegu et omasoodu toimetada.
Millised mõõdud!
Väljas on kõik huvitav, aga kui sisse astuda, löövad tulija pahviks pallimängude saali mõõtmed. Tribüüni ülemiselt realt alla vaadates tunduvad töömehed, kes all saalis korvpallilaudu ja tabloosid ning kardinaid paika sätivad, sipelgatena.
Pallimängude ala, kus lõpuks ometi on treener Mati Kiiveri unistus, täismõõtmetes korvpalliplats, saab kardinatega jaotada vastavalt vajadusele kaheks või kolmeks väiksemaks väljakuks. Kardinad liiguvad elektriga ja puldinupulevajutuse peale.
Saali tagaseinas jookseb lai sinine tartaanitriip – treener Toivo Pruuli unistus – 60 meetri jooksu rada…
On kaugushüppe ja kõrgushüppekast, harrastada saab teivashüpet, võrkpalli ja iluvõimlemist vahenditega… saalil on kõrgust 10,2 meetrit nii et on ruumi nii ägeda servi kui rõnga- või kurikaviske jaoks.
Juba on paigas elektriliselt lahti liigutatavad tribüünid, millel kinnises asendis uhke kiri “HIIUMAA”, kohal on garderoobid, karikate riiul, administraatorilaud, arvuti ja muu vajalik.
“Kõik on paigas, Harda, me hakkame homsest kasutusloa jaoks ülevaatusi tegema,” teatab Monika rõõmsalt. “Objektijuht Riho Laud just ütles, et ehituspäevikut on tänaseks peetud täpselt kolmsada päeva – kolmesaja päevaga selline asi! Me tegime juulis lepingu, augustis hakkasime kaevetöid tegema – siis veel kohe ehituspäevikut ei peetud, aga täna on kolmsada päeva täis!”
Veel lahti pakkimata asju
“Minu süda taob ja taob järjest kiiremini, sest tähtaeg tuleb järjest lähemale,” ütles valla allasutuse Hiiumaa Sport juhataja Martin Lauri, kes uut spordikeskust haldama hakkab. “Olen nii närvis kui rõõmus, sest üks on see, et nüüd saab see valmis, aga siis tuleb ellurakendamine. Nii et see oluline osa alles hakkab pihta.”
Martin Lauri näitas, et jõusaal on veel sisse pakitud ja ootab seadistajat. Peale maja üleandmist ehitaja poolt peab kogu sisustus paika saama ja kõik viis keskuse töötajat peavad kõike oskama ja kõigest aru saama. “Nädal aega saame ise sisse elada,” lisas juhataja.
Ülakorrusel on noortekeskus, 48 kohaga hostel, spordikooli ruumid, helistuudio ja mudeliklubi ruumid ja muu… Suures tennisehallis on kolm väljakut – alla selle ei tulda turniire pidamagi, teavad nii Martin kui Monika.
Ja Monika lisas huvitava fakti, et tennisehallile polnud algselt loodetud eraraha vajagi – riik toetas nii palju, et kogu kompleksi sai algselt plaanitud nelja etapi asemel valmis ehitada kolme etapiga.
Aknast paistab täismõõtmetes kunstmuruga jalgpalliväljak, mis veel pakitult kottides. Jalgpalliväljaku alus ja tribüünid hakkavad juba valmima, samuti kuur jalgpalliväljaku juures. Martin Lauri hinnangul peaksid esimesed külastajad majja sisse saama oktoobri keskel ja kogu kompleksi, sh ka välialade avamine on novembri keskel, pigem varem.
