www.fnepsa.fr 
Myriam Larnaudie-Eiffeli visiidi eesmärk oli külastada nii Hiiumaal kui mujal Eestis Prantsusmaaga seotud paiku.
Larnaudie-Eiffel on Gustave Eiffeli neljanda põlve järeltulija ning Eiffeli järglaste liidu, ADGE esinaine. ADGE ehk Association des Descendants de Gustave Eiffel kuulub 70 Eiffeli järeltulijat, kellest nelikümmend on aktiivsed liikmed.
Külaline avaldas heameelt selle üle, et tal oli võimalus Hiiumaad külastada – see oli üldse esimene kord, kui ta tuli Põhjamaadesse. Näitusel rääkis ta, et talle avaldas suurt muljet Hiiumaale saabumine laeval ning siinse looduse kvaliteet, samuti kohalik arhitektuur.
1. mail osales Larnaudie-Eiffel Käina elamuskeskuses Tuuletorn näituse “Ristna Eiffel” avamisel, 5. mail konverentsil “Eiffeli tuletornid” Tallinnas Eesti kunstiakadeemias.
Pariis- Ristna-New York
Tuuletorni näitusel saab vaataja vastuse küsimusele, mida on ühist Eiffeli tornil, New Yorgi Vabadussambal ja Ristna tuletornil? Vastus: kõik kolm on pärit Pariisist, algselt kavandatud tuletornidena ja kõigi kolme valmistamisega on seotud kuulus prantsuse insener Gustave Eiffel.
Näituse koostas tegevarhitekt Indrek Laos, kes töötab arhitektuuribüroos Flux Projekt ja aastast 2020 täiendab oma muinsuskaitsealaseid teadmisi EKA doktoriõppes. Tema uurimistöö tulemusena sai ametliku kinnituse, et Hiiumaal Ristnas asuv tuletorn valmistati 1874. aastal Pariisis Gustave Eiffeli jooniste järgi tema töökodades. Fakti kinnitab dokument, mille Laos leidis Gustave Eiffeli järglaste (ADGE) arhiivist.
Larnaudie-Eiffel rääkis, et nende ühingu otsingud põhinevad Gustave Eiffeli eraarhiivides asuvatel dokumentidel, kust on leitud mõningaid vihjeid tuletornidele ja tornehitistele.
“Tänu Indrek Laose uurimistööle oleme avastamas Gustave Eiffeli kui tornide konstrueerija tööst uusi aspekte, et neid täpselt identifitseerida,” ütles Larnaudie-Eiffel.
Lisaks on tal soov leida nende tornide täpsed geograafilised asukohad. Ristna tuletorn on tema sõnul neis otsinguis väga tähtsal kohal. “Ma mõistan nüüd paremini, kui tähtsad on tuletornid kohalikele inimestele Hansaliidu ajast tänaseni,” ütles ta. “Kogu kaubandus Balti mere piirkonnas käis tuletornide toel ja mul on väga hea meel, et Gustave Eiffel osales mereohutuse tagamisel.”
Larnaudie-Eiffel tunnustas, et Indrek Laose avastus on viinud põneva otsingu alguseni, mille käigus püütakse leida Gustave Eiffeli loodud objektid, mis ei ole üldtuntud, aga mis tema enda jaoks olid olulised. Larnaudie-Eiffel märkis veel, et Ristna tuletorni konstruktsioon meenutab talle üht viadukti Eiffeli varasemast loomingust.
Algse vormi elemendid
Ristna tuletorni karkass sai Esimeses maailmasõjas kahjustada ning kaeti betoonsarkofaagiga. Teadjama jaoks jäävad tuletorni säilinud neogootilikud kaunistuselemendid kindlasti silma.
“Kogu torni ülemine osa, valvuriruumi osa oma neliksiiridega ja rippkonsoolidega on tegelikult kenasti eksponeeritud. Seal on silmale nähtavaid autentseid osi täitsa olemas,” tõi Indrek Laos väärtusliku välja.
Vähemteadjamate jaoks tuleks need Indrek Laose sõnul tähelepanu juhtivate viitadega nähtavamaks teha. Kaasaegseid digitaalseid võimalusi kasutades saaks visualiseerida ka algupärast torni.
“Kui aga tahta torni algne välimus taastada, tähendab see esmalt korralikku uurimist ja eeltööd, kas konstruktsioon ilma betoonita vastu peaks. Selleks, et üldse saaks hakata restaureerimise peale mõtlema – muidu see pole võimalik.”
Tuul mängib tornides
Kuni 21. maini jääb Tuuletornis avatuks Indrek Laose fotode näitus ja installatsioon “Ristna Eiffel”.
Fotode kaudu väljendab autor Eiffeli torni ja Ristna rannamändide ühisosa ehk neid on kujundanud üks ja seesama printsiip – tuulekoormus. Laos selgitas, et samamoodi nagu insener töötab metallkonstruktsiooniga, vormib tuul skulptorina rannamände vastu seisma ka kõige tugevamale rajule.
Tema sõnul projekteeris
Eiffel kõik oma konstruktsioonid tuult arvestades: “See oli üks fenomen, mis sidus kogu tema loomingut. Võib isegi öelda, et tuul mängis Eiffeli loomingus suuremat rolli, kui esteetiline kaalutlus või valik.”
