Jälgi meid

Arvamus

MEILE KIRJUTATAKSE | Tallinna hiidlased meenutasid  Vaapo Vaherit 

Tallinna Hiidlaste Seltsi (THS) seekordne kokkusaamine oli pühendatud hiljuti meie hulgast lahkunud luuletajale ja kirjanikule Vaapo Vaherile ja alanud naljakuule aprillile. 

Rahvas kogunes kevadkoosviibimisele laupäeval, 6. aprillil tavapäraselt huvialaklubis Raavis. Klubi perenaine Koidula oli juba aegsasti meile kohvitassid ning -kannud valmis pannud. Tore on tulla, kui sind oodatakse.

Pärast tavapärast THS hümni laulmist andis Seltsi president Raivo Teemets lühiülevaate Vaapo Vaheri elukäigust ja loomingust. Ettekannet ette valmistades selgus, kui väga mitmekülgne ja viljakas Vaheri tegevus tegelikult oli. 

Kirjus eluloos on vast paljudele enim teada fakt, et aastal 2019 pälvis Vaapo Vaher Eesti kultuurikapitali kirjanduse aastapreemia väga mahuka ja põhjaliku kaheosalise uurimustöö „Hiiumaa kirjanduse lugu” eest. Sellele lisandus veel Hiiumaa ekspertgrupi preemia Kultuuripärl 2019. Järgmisel aastal omistati talle Hiiu maakonna teenetemedal. 

Selline on Hiiumaa kirjanduse suurkuju lugu. Meiepoolne tänu Sulle, Vaapo, selle eest, mida Sa tegid! 

Selline on Hiiumaa kirjanduse suurkuju lugu. Meiepoolne tänu Sulle, Vaapo, selle eest, mida Sa tegid! 

Vahepeal mängis Sirje Merelaid klaveril mereteemalisi lugusid, tegime temaga koos ühislaulmist ja pidasime kohvipausi.

Naljakuu puhul vaatasime huvitavaid slaide ja nende juurde käivaid selgitusi hiidlaste seltsidest. Kui tavaliselt arvatakse, et seltse on nn põhinimekirjas veidi üle kümne, siis kirjanduses leiduvate pakkumiste arv ulatub juba neljakümneni, Vikipeedia andmetel on neid isegi kuni poolsada.  Vähemtuntud seltsidest saime tuttavaks jänesesaaremeestega (kassarimehed), torgamitega (torisejad kassarimehed), varatõusjatega (Tärkma kandi rahvas), hundijõlklastega (Lelu küla rahvas), toobrihiidlastega (Pärnselja, Ühtri ja Taterma elanikud), liivastampijatega (Haldi, Mänspe, Õngu, Kiivera ja Nõmme külade elanikud).

Lõpetuseks kuulasime põnevaid hiiu nalju Andrus Roosa raamatust „Hiidlase vähene naljaraamand”. Nalja peab elus olema. See aitab rasketel aegadel vastu pidada. Ka tervisele tuleb nali kasuks.

Lisaks sünnijärgsele kodusaare seltside jaotusele oleme meie, Tallinna Hiidlaste Seltsi liikmed, kõik ärakaranud hiidlased. Meie hing on Hiiumaal ja ihu Tallinnas. Aga kui vähegi saab, tuleb ihu ka Hiiumaale. Just nii kirjutab Vaapo Vaher oma alljärgnevas luuletuses. Veelkord näide, et ta oli rohkem hiidlane kui mõni tegelik hiidlane. 

 

Veel lugemist: