Kuidas soojanumbrid õigeks saada?

Tänavu maikuus võis Hiiumaa ja Saaremaa õhutemperatuurides täheldada eriti suuri kontraste – justkui polekski tegemist naabersaartega.
Sel nädalal soojapuudust pole, pigem vastupidi – sooja on liigagi palju. Aga näiteks 23. mail kell 15 oli Hiiumaal vaatlusandmete järgi 15 kraadi sooja, Saaremaal 23 kraadi. Päev hiljem, reedel 24. mail, kui inimesed nädalavahetust planeerisid, näitas Saaremaal kella 15 ajal 19 soojakraadi, Hiiumaal vaid 10 kraadi. Tegelikult oli neil päevil ka Hiiumaal palju soojem, aga põhjus on see, et meilt teatatakse mereäärsete Ristna  või Heltermaa ilmajaamade näite, aga Saaremaal Kuressaare linnas asuva ilmajaama näitu.
Ilmajaamad on keskkonna­agentuuri hallata, sestap pöördusin nende pressi­esindaja Valdo Jahilo poole. Selgitasin, et hiidlastel on mure, et ilmateade edastab Ristna merejaama temperatuuri, mis on oluliselt madalam kui mujal saarel. See aga peletab saare külalisi, kes puhkuseplaane teevad.
“Saame täiesti teie murest aru,” nentis Jahilo, et ranniku­jaamad näitavad tõesti veidi teisi temperatuure kui sisemaal asuvad mõõtejaamad. Ta selgitas, et kunagi on need ilmajaamad sinna paigutatud ennekõike mereilmateate koostamiseks ja mereilma andmete analüüsiks.
Saarlased tegid uue ilmajaama
Jahilo rääkis ka seda, kuidas saarlased, kel kunagi oli sama mure – mere poole kaldu ilmateade peletas puhkajaid – oma soojanumbrid paremaks said. Nimelt sai Kuressaare linnas asuv mõõtejaam püsti linna enda initsiatiivil ja otsusel. “Meie konsulteerisime ja nõustasime neid tehnika ja muus osas, et sealt saadavad andmed oleksid meteoroloogilises mõttes korrektsed ning ka meie töös kasutatavad,” selgitas Jahilo.
Nii kuulubki Kuresaare ilmavaatlusjaam linnale, mitte riigi ilmateenistusele. “Nad olid ise aktiivsed ning võtsid ette vastavaid samme, et Saaremaal kuvatav õhutemperatuuri näit oleks inimsõbralikum,” ütles Jahilo. Samas tõdes ta, et keskkonnaagentuuril selliseid ressursse kahjuks pole, et oma jõududega Hiiumaale uus sisemaa ilmajaam luua.
“Kui sellise mõõtejaama loomist piisavalt oluliseks peetakse, oleks hea, kui selle loomise algatus või projekti kirjutamise/raha taotlemise initsiatiiv tuleks siiski kohalikult omavalitsuselt,” soovitas Jahilo. “Meie püüame võimaluste piirides seda protsessi ja algatust omalt poolt partneritena toetada.”
Jahe ilm peletab turiste
Ilmateate järgi teevad paljud otsuse, kus nädalalõppu või puhkust veeta. Nii peletab jahe ilm turiste Hiiumaalt eemale ning on meie ettevõtjate jaoks majanduslikult kahjulik.
Näiteks tarbijate ühistu juhataja Kaja Antons meenutas sotsiaalmeedias, kuidas neil käis mai lõpus Hiiumaal külas Coop Eesti 20liikmeline delegatsioon. “Ilmateate järgi pidi Hiiumaal olema +13 kraadi, aga oli +24 kraadi. Külalised astusid Sarve Kaubamaja ees autodest välja tuulejopedes, mütsid peas ja ei suutnud oma imestust varjata,” kirjeldas Antons. Nii mõnigi ütles talle tookord, et ei säti puhkuseplaane Hiiumaale, kuna siin on ilmateate järgi kogu aeg nii külm.
Kärdla elanik Harri Rinne kirjeldas teisipäeval sotsiaalmeedias, kuidas sünoptik ütleb Vikerraadios, et Võrus on +24, Tartus +23, Pärnus +20 ja Ristnas ainult +15 kraadi, kuigi tema kraadiklaas näitab Kärdlas +24 kraadi ja ilmselt on Kassaris õhk veel soojem.
“Miks me aastaid ja aastaid saame teada, et Hiiumaal on palju jahedam kui mujal? Kui Kärdlas on +24, siis on mu kogemuse järgi Kassaris +28 või +29. Miks me siis ei anna seda infot?” on tema küsimus.
Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik ütles, et pooldab igati “inimsõbralikuma” Hiiumaa ilma kuvamist meediakanalites.
Tema küsimus on, kuhu uus jaam sobiks? “On suur vahe, kas see on Kärdlas või Kassaris – arvestades inimeste kontsentratsiooni, peaks see asuma Kärdlas, samas Kassari annaks kindlasti parema tulemuse,” arutles volikogu esimees. “Samas mõte, et Hiiumaa ilma ei kuvataks Ristna näitajate järgi, on igati mõistlik ja kindlasti toetab meie turismi­kuvandit.”