2020. aasta oli rekordiliselt soe

Lõppenud aasta Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 8,4 kraadi, mis on 2,4 kraadi pikaajalisest keskmisest ja 0,8 kraadi senisest rekordist kõrgem, teatab keskkonnaagentuuri ilmateenistus.
Nii võib 2020. aastat lugeda senise Eesti kliimaajaloo kõige soojemaks aastaks.
Pikaajaline (1981–2010) Eesti keskmine õhutempe­ratuur on olnud 6,0 kraadi. Arvestatuna 1961. aastast, on seni kõige soojemad aastad olnud 2015 ja 2019, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,6 kraadi.
Aasta 2020 algas rekordiliselt – nii jaanuaris kui ka veebruaris oli Eesti keskmine õhutemperatuur enam kui 6 kraadi üle normi. Normilähedane oli õhutemperatuur kuu keskmisena aprillis ja augustis ning normist madalam mais ja juulis. Ülejäänud kuudel oli õhutemperatuur normist kõrgem. Tavapäratult soe oli ka november, mis oli 4 kraadi normist soojem.
“Esmakordselt ületas Eesti keskmine õhutemperatuur kaheksa kraadi piiri, seega on tegemist Eesti kliimaajaloo kõige soojema aastaga,” ütles keskkonnaagentuuri ilma­vaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi. “Aja jooksul selgub, kas see oli üksik sähvatus nagu 1975. aastal, kui esmakordselt ületati seitsme kraadi piir. Siis kulus neliteist aastat enne, kui temperatuur taas nii kõrgele tõusis.”
Krabbi märkis, et kümne kõige soojema aasta hulgas on vaid kaks, mis ei ole pärit sellest ehk 21. sajandist, need on aasta 1989 ja 1975. aasta.
Keskkonnaagentuuri ilma­teenistus tähistab käesoleval aastal oma 102. tegevusaastat. Ilmateenistuse põhifunktsiooniks on ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamine ning nende edastamise ja kättesaadavuse tagamine.
Täpsemalt saab eelmise aasta temperatuurikõikumisi uurida riigi ilmateenistuse kodulehelt.