Helja Kaptein Igal muuseumil oli ka oma lemmikteema. Nii oli Saaremaa muuseumi töötajate põhihuvi kalurikolhoose puudutaval materjalil Hiiumaa ja Muhu muuseumi kogudes. Muhu muuseumi töötajaid huvitasid võrgumärgid ning nende sarnasused/erinevused Hiiumaa ja Saaremaa muuseumide kogudes leiduvatega. Hiiumaa muuseumi töötajad aga tahtsid tutvuda hiidlaste rändpüügiga seonduvate materjalidega Saaremaa ja Muhu muuseumi kogudes.
Kui rääkida hiidlaste rändpüügiretkedest, siis enamasti on esikohal lood räimepüügil käimisest Pärnu lahele. Sootuks vähem on mälestusi Saaremaa ja Muhu rannikul toimunud püügist. Samuti on ka toonane ajakirjandus kaasa aidanud Pärnu lahel tegutsenud hiidlastest kalurite kuulsusele.
Kaardistamiseks sai läbi uuritud Saaremaa ja Muhumaa muuseumi fotokogud, samuti arhiivid ja etnograafilised kogud. Fotode puhul selgus kurb tõsiasi – kui Pärnu reisidest on siiski säilinud üksikuid fotosid, siis hiidlaste rändpüügist Saaremaale ja Muhusse fotomaterjale ei ole. Parem seis on esemekogude ja arhiivis leiduvate mälestustega. Nimelt on nii Saaremaa kui ka Muhu muuseumi kogudes hiidlastele omaseid ümmargusi, äravõetava sangaga kalakorve. Samuti on mitmetes mälestustes mainitud hiidlaste rändpüügireise.
Kui Pärnu reisidel olid hiidlaselt pikalt “võõral maal”, siis Saaremaa ja Muhu reiside puhul maal enamasti ei käidudki või oldi seal vaid väga lühikest aega – kodu polnud ju liialt kaugel.
Sarnased olid ka kalurite ajutised elamud, mida leidus nii Saaremaal kui Muhus. Muhus tunti neid võrgusauna nime all. Oma põhiplaanilt olid need vägagi sarnased Pärnu lahe ääres olevate hiidlaste rändpüügimajadega.
Kalapüük pole kaugeltki ainus teema, mis kolme suursaare muuseume ühendada võiks. Üheks taoliseks teemaks oleks ka taluelu etnograafiline aines, mille võrdlemine kolme suursaare vahel võiks anda huvitavaid tulemusi. Regionaalsete sarnasuste ja eripärade leidmiseks oleks taoliste ühisprojektide jätkumine ka tulevikus ülioluline.
Kauri Kiivramees
SA Hiiumaa Muuseumid
