Maakondadest on ühele volikogu kohale kõige suurem konkurss Hiiumaal – 8,5. Eestis keskmiselt kandideerib volikokku kuus inimest kohale.
Eesti kõige ihaldusväärsem volikogu koht on Tallinnas, kus konkurents on 17,9 inimest kohale. Tallinna volikogus on 79 kohta ning neile on pürgimas 1414 inimest.
Rohkem kui kümme inimest kohale kandideerib veel kolmes omavalitsuses: 21 volikogu kohaga Peipsiääre vallas kandideerib 240 (11,43) ja sama kohtade arvuga Rakvere linnas 218 (10,38) inimest. 27 volikogu kohaga Jõgeva vallas on kandidaate 270 (keskmine 10).
Kõige rohkem soovijaid Kärdlas
Hiiumaal on kõige tihedam rebimine Kärdlas ehk ringkonnas nr 1, kus kaheksat mandaati soovib 84 kandidaati. Konkurss seega 10,5 kandidaati ühele volikogu kohale.
Järgneb ringkond nr 4 ehk Pühalepa, kus nelja mandaati soovib 32 kandidaati – konkurss 8,0.
Võrdselt 7,3 kandidaati kohale on valimisringkondades number 2 ja 5 ehk Kõrgessaares ja Emmastes. Täpselt võrdne on mõlemas ringkonnas ka mandaatide ja kandidaatide arv – kolm ja 22.
Kõige väiksem on konkurss ringkonnas nr 3 ehk Käinas – 7,2. Seal pretendeerib viiele mandaadile 36 kandidaati.
Võrdluseks, et eelmistel, 2013. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse valimistel oli suurim konkurss Pühalepa vallavolikogusse – 4,5. Järgnesid Hiiu vallavolikogu 4,2, Emmaste 4 ja Käina vaid 2,2 konkureerijaga ühele volikogu kohale.
Erinevalt mullusest, kui kandideeriti nelja volikogusse, moodustub seekord saarel vaid üks, Hiiumaa vallavolikogu.
Saarte volikogudesse vähe tahtjaid
Kõige väiksem on konkurents neljal väikesaarel: Ruhnu vallas 1,71 (seitsmele kohale 12 kandidaati), Kihnu vallas 2 ehk üheksale kohale 18 kandidaati, Muhu vallas 2,31 ehk 13 kohale 30kandidaati ja Vormsi vallas 2,33 – üheksale kohale 21 kandidaati.
Mandril asuvatest omavalitsustest on kõige väiksem konkurents Kiili vallas, kus on volikogus 17 kohta ja valimisnimekirjadest leiab 51 nime ehk ühele kohale kandideerib täpselt kolm inimest.
